Restitution of property illegally expropriated and compensation for the submission and review of the evidence and the procedures for submission and evaluation, 2009

AVALDATUD :

RT 1991, 28, 335

REDAKTSIOON :

VV m 30.01.2014 Nr. 14 jõust. 09.02.2014

RT I, 06.02.2014, 1

VV m 23.08.2010 Nr. 118 jõust. 01.01.2011

RT I 2010, 60, 407

VV m 19.12.2003 Nr.333 jõust.01.01.2004

RT I 2003, 83, 569

VV m 08.02.2000 Nr.35 jõust.01.04.2000

RT I 2000, 11, 67

VV m 29.12.98 Nr.301 jõust.01.01.99

RT I 1998, 118/120, 1898

VV m 03.02.98 Nr.21 jõust.17.02.98

RT I 1998, 14, 224

VV m 26.08.97 Nr. 164 jõust. 09.09.97

RT I 1997, 63, 1090

v m 08.03.95 nr. 104 jõust.25.03.95

v m 28.12.94 nr. 487 jõust.13.01.95

v m 05.02.93 nr. 36 jõust.05.02.93

VV m 09.01.92 nr. 10 jõust.09.01.92

Eesti Vabariigi Valitsuse
määrus
28. augustist 1991. a. nr. 161
Tallinn, Toompea

"Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" kinnitamise kohta

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20. juuni 1991. a. otsuse ""Omandireformi aluste seaduse" rakendamise kohta" punkti 6 alapunkti 3 täitmiseks Eesti Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada juurdelisatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise kord".

2. Eesti Vabariigi Riiklikul Maa-ametil koos Eesti Vabariigi Riikliku Arhiiviametiga tagada käesoleva määrusega kinnitatud korra punktis 21 ettenähtud "Maksualuste maaüksuste nimekirjade" võrdlemine kinnistusametite dokumentatsiooni andmetega ning kontrollitud andmete väljastamise õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonnakomisjonidele hiljemalt 1. märtsiks 1992. a.

(EV V m. 09.01.92 nr. 10 jõust.09.01.92)

Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR

Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE

ÕIGUSVASTASELT VÕÕRANDATUD VARA TAGASTAMISE JA KOMPENSEERIMISE AVALDUSTE ESITAMISE JA LÄBIVAATAMISE NING TÕENDITE ESITAMISE JA HINDAMISE KORD

I. Avalduste esitamine

1. Omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara (edaspidi vara) tagastamiseks või kompenseerimiseks võtavad üksikisikutelt ja juriidilistelt isikutelt (edaspidi taotleja) avaldusi vastu maavalitsused, kelle haldusterritooriumil (käesoleval ajal kehtiva haldusterritoriaalse jaotuse järgi) vara õigusvastase võõrandamise hetkel asus.

(VV m 30.01.2014 Nr. 14 jõust. 09.02.2014 - RT I, 06.02.2014, 1)

Aktsiate ja osatähtede kompenseerimise avaldusi võetakse vastu vastava organisatsiooni juriidilise aadressi järgi.

Laevade tagastamise või kompenseerimise avaldusi võetakse vastu laeva kodusadama asukoha järgi.

Kui vara asus õigusvastase võõrandamise hetkel Eesti Vabariigi territooriumi sellel osal, mis käesoleval ajal ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, võtavad avaldusi vastu vastavalt Ida-Viru Maavalitsus või Võru Maavalitsus. Sellise vara tagastamist taotlejale selgitatakse avalduse vastuvõtmisel, et vara tagastamise küsimused lahendatakse riikidevaheliste läbirääkimiste teel. Taotlejal on aga õigus vara kompenseerimisele üldistel alustel.

2. Maavanemad moodustavad või määravad struktuuri- või allüksuse (edaspidi avalduste vastuvõtja), mis võtab vastu vara tagastamiseks või kompenseerimiseks esitatavad avaldused, vaatab avaldused ja esitatud tõendid läbi, otsustab täiendavate tõendite kogumise vajaduse ja kogub täiendavaid tõendeid, kui käesoleva korra kohaselt ei ole tõendite kogumise kohustus pandud taotlejale, hindab tõendeid ning valmistab ette materjalid käesoleva korra punktis 3 nimetatud maakonnakomisjonile ja Rahandusministeeriumile esitamiseks.

Maavalitsused teevad elanikele teatavaks avalduste vastuvõtmise aja ja koha.

(VV m 30.01.2014 Nr. 14 jõust. 09.02.2014 - RT I, 06.02.2014, 1)

3. Maavanemad moodustavad õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonnakomisjoni (edaspidi maakonnakomisjon).

Maakonnakomisjon lahendab avalduste vastuvõtmise käigus tekkinud vaidlusi, vaatab läbi avalduste vastuvõtja poolt esitatud materjalid (käesoleva korra punkt 30), hindab tõendeid ja otsustab täiendavate tõendite kogumise vajaduse, otsustab endiste omanike ja vara kohta käivate andmete registreerimise ning täidab muid käesolevast korrast ja muudest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

(VV m 30.01.2014 Nr. 14 jõust. 09.02.2014 - RT I, 06.02.2014, 1)

4.Vara tagastamise või kompenseerimise avaldusi võetakse vastu kuni 17. jaanuarini 1992. a. (kaasa arvatud).

(VV m 26.08.97 Nr. 164 jõust. 09.09.97;
VV m 08.02.2000 Nr.35 jõust.01.04.2000)

Endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seaduse (RT 1993, 5, 77) alusel võib esitada avaldusi kuni 19. aprillini 1993. a.

(VV m 26.08.97 Nr. 164 jõust. 09.09.97)

NSV Liidu sõjaväebaaside jaoks sundvõõrandatud maa tagastamise, kompenseerimise ja asendamise seaduse (RT I 1994, 3, 16; 1996, 36, 738) alusel võib esitada avaldusi maakonnakomisjonidele kuni 30. märtsini 1994. a.

(VV m 30.01.2014 Nr. 14 jõust. 09.02.2014 - RT I, 06.02.2014, 1)

Endise kruntrendimaa (obrokimaa) omandisse andmise ja kompenseerimise seaduse (RT I 1993, 79, 1182; 1994, 94, 1609; 1996, 36, 738) alusel võib esitada nimetatud maade tagastamise ja kompenseerimise avaldusi maa asukohajärgsele maakonnakomisjonile kuni 1. märtsini 1994. a.

(VV m 30.01.2014 Nr. 14 jõust. 09.02.2014 - RT I, 06.02.2014, 1)

Omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse (RT I 1997, 13, 210) paragrahvi 15 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikud võivad esitada avaldust kuni 2. maini 1997. a.

(VV m 26.08.97 Nr. 164 jõust. 09.09.97)

Posti teel saabunud avalduste esitamise kuupäevaks loetakse avalduste posti panemise kuupäeva postitempli järgi.

(VV m 26.08.97 Nr. 164 jõust. 09.09.97)

Avalduse vastuvõtja, kes ei ole pädev avaldust läbi vaatama, on kohustatud edastama avalduse viie päeva jooksul maavalitsusele, kes on käesoleva korra punktide 1 ja 3 kohaselt kohustatud selle läbi vaatama.

(VV m 30.01.2014 Nr. 14 jõust. 09.02.2014 - RT I, 06.02.2014, 1)

Taotleja, kes oli Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (edaspidi "Omandireformi alused") jõustumise hetkeks esitanud avalduse vara tagastamiseks või kompenseerimiseks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20. veebruari 1989. a. määruse nr. 81 "Massirepressioonide läbi kannatanutele vara tagastamise ja kahju hüvitamise korra kohta" (ENSV Teataja 1989, 10, 118; RT 1991, 43, 519; 1992, 7, 111; 11, 173) või Eesti Vabariigi Valitsuse 27. mai 1991. a. määruse nr. 98 "Endiste omanike ja nende pärijate avalduste vastuvõtmise korra kohta" (RT 1991, 19, 249) alusel, ei pea esitama uut avaldust, vaid on kohustatud esitama "Omandireformi alustest" ja käesolevast korrast tulenevaid andmeid või tõendeid. Kui taotlejal on vastavalt "Omandireformi alustele" õigus sellise vara tagastamisele või kompenseerimisele, mida tal ei olnud õigust taotleda nimetatud määruste järgi, tuleb tal selle vara osas esitada uus avaldus.

(VV m 26.08.97 Nr. 164 jõust. 09.09.97)

Taotleja, kes ei ole esitanud tähtaegselt avaldust vara tagastamise või kompenseerimise kohta, loetakse vara tagastamise või kompenseerimise nõudmisest loobunuks. Vara tagastamisel või kompenseerimisel neid taotlejaid arvesse ei võeta, juhul kui avalduse esitamise tähtaega ei ole ennistatud.

(VV m 26.08.97 Nr. 164 jõust. 09.09.97)

Tähtaegselt esitatuks loetakse avaldust siis, kui see on esitatud seaduses nimetatud tähtajaks.

(VV m 26.08.97 Nr. 164 jõust. 09.09.97)

5. Taotleja esitab vara tagastamiseks või kompenseerimiseks käesoleva korra lisa 1 kohase kirjaliku avalduse. Avalduse vorm pannakse tutvumiseks välja kõigis avalduste vastuvõtmise kohtades Avaldusega seotud asjaolude kohta lisavad taotlejad avaldusele neil olemasolevad kirjalikud tõendid või nende notariaalselt või avalduse vastuvõtja poolt tõestatud ärakirjad.

(VV m 08.02.2000 Nr.35 jõust.01.04.2000)

Tõendeid võetakse vastu ka pärast 17.jaanuarist 1992.a.

(EV V m. 05.02.93 nr. 36 jõust.05.02.93)

6. Taotleja esitab avalduse isiklikult või oma esindaja kaudu. Avalduse vastuvõtmisel märgitakse avaldusele taotleja passi või muu isikut tõendava dokumendi andmed.

Kui mitu isikut taotlevad ühe ja sama vara tagastamist või kompenseerimist, esitavad nad ühise avalduse. Kui taotlejad seda ei soovi või ei ole see muul põhjusel võimalik, võivad nad esitada igaüks eraldi avalduse.

Esindajal peab avalduse esitamiseks olema notariaalselt või sellega võrdsustatud korras tõestatud volikiri. Volikirja võib samuti tõestada organisatsioon, kus taotleja töötab või õpib, statsionaarse raviasutuse administratsioon, kus ta ravil on, või elamuekspluatatsiooniorganisatsioon. Advokaadil peab olema ettenähtud korras väljaantud order.

Taotleja võib sõlmida vara tagastamise ja kompenseerimise taotlemisega seotud asjaajamiseks lepingu organisatsiooniga, kellel on riiklik tegevuslitsents õigusabi osutamiseks. Nimetatud organisatsioon annab isikule, kellele ta paneb taotleja esindamise kohustuse, välja tõendi, millel on märgitud nimetatud tegevuslitsentsi number.

Volikiri, order või tõend lisatakse avaldusele või märgitakse avaldusele nende andmed.

7. Posti teel saadetaval avaldusel peab taotleja allkiri olema tõestatud notariaalselt või sellega võrdsustatud korras. Allkirja võib samuti tõestada organisatsioon, kus taotleja töötab või õpib, statsionaarse raviasutuse administratsioon, kus ta ravil on, või elamuekspluatatsiooniorganisatsioon. Taotlejale, kes on posti teel saatnud avalduse, millel allkiri ei ole ülalmärgitud korras tõestatud, teatab avalduse vastuvõtja esitatud nõudest 5 päeva jooksul avalduse saamise päevast arvates. Taotlejal on õigus saata uus nõuetekohaselt tõestatud allkirjaga avaldus või esitada uus avaldus isiklikult või oma esindaja kaudu.

Kui taotleja esitab või saadab uue avalduse 10 päeva jooksul teatise saamisest arvates, loetakse avalduse esitamise päevaks esimese avalduse saatmise päev.

Tõestamata või mittenõuetekohaselt tõestatud allkirjaga avaldus loetakse mitteesitatuks ja tagastatakse taotlejale.

8. Avalduse vastuvõtmisel selgitatakse taotlejale vara tagastamise või kompenseerimise korda ning tehakse kindlaks täiendavate tõendite kogumise võimalused.

Kui avaldusse on jäetud märkimata avalduse läbivaatamiseks või täiendavate tõendite kogumiseks olulised asjaolud, tehakse taotlejale ettepanek täiendada avaldust vajalike andmetega.

9. Kui esitatakse avaldus, millest nähtub, et vara tagastamist või kompenseerimist taotlev isik ei ole "Omandireformi aluste" järgi omandireformi õigustatud subjekt, või taotletakse sellise vara tagastamist või kompenseerimist, mis ei ole "Omandireformi aluste" järgi omandireformi objekt, selgitab avalduse vastuvõtja avalduse esitamise mitteotstarbekust.

Kui taotleja nõuab sellest hoolimata avalduse vastuvõtmist, on avalduse vastuvõtja kohustatud avalduse vastu võtma.

10. Avalduse vastuvõtmisel annab selle vastuvõtja taotlejale tõendi avalduse vastuvõtmise kohta.

Taotlejale, kes saatis nõuetekohaselt vormistatud avalduse posti teel, väljastatakse vastav tõend 5 päeva jooksul avalduse saamise päevast arvates. Kui posti teel saadetud avaldus ei vasta käesoleva korra punktis 5 kehtestatud nõuetele, loetakse avaldus küll esitatuks, kuid taotlejale saadetakse 5 päeva jooksul avalduse vorm ning selgitus selle kohta, et kui taotleja ei esita (ei saada) vajalike andmetega avaldust komisjonile hiljemalt 17.jaanuariks 1992.a., võib andmete puudumine takistada taotleja kandmist endiste omanike ja vara registrisse.

(EV V m. 05.02.93 nr. 36 jõust.05.02.93)

11. Avalduse vastuvõtmisel annab selle vastuvõtja taotlejale juriidilist, organisatsioonilist ja muud tema õiguste teostamiseks vajalikku abi.

12. (Kehtetu - VV m 08.02.2000 Nr.35 jõust.01.04.2000)

13. Välismaal alaliselt elavad omandireformi õigustatud subjektid võivad tõestada kirjalike tõendite ärakirju (käesoleva korra punkt 5), volitada esindajat (käesoleva korra punkt 6) või tõestada posti teel saadetaval avaldusel allkirja (käesoleva korra punkt 7) vastavalt elukohajärgses riigis kehtivale korrale.

II. Avalduste läbivaatamine ja tõendite hindamine

14. Pärast avalduse vastuvõtmist vaatab maakonnakomisjon avalduses esitatud andmed ja tõendid läbi ning analüüsib ja kontrollib neid.

(VV m 30.01.2014 Nr. 14 jõust. 09.02.2014 - RT I, 06.02.2014, 1)

15. Avalduste ja tõendite läbivaatamisel tuleb kontrollida või kindlaks määrata:
1) kas avalduses märgitud vara vastab "Omandireformi aluste" paragrahvis 11 sätestatule ning kas on tõendatud vara koosseis ja väärtus õigusvastase võõrandamise hetkel;
2) kas avalduses märgitud vara kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel omandiõiguse alusel avalduses märgitud isikule, s.t. endisele omanikule;
3) kas avalduses märgitud vara on võõrandatud viisil, mis on sätestatud "Omandireformi aluste" paragrahvis 6, ja kas taotleja kuulub "Omandireformi aluste" paragrahvides 7, 8 või 9 loetletud õigustatud subjektide hulka;
4) kas on esitatud rehabiliteerimist tõendavad dokumendid või kohtuotsused, kui nende esitamine on ette nähtud "Omandireformi alustes".

16. Avalduste läbivaatamisel tuleb kontrollida, kas vara õigusvastase võõrandamise fakt on tuvastatud. Vastavalt "Omandireformi aluste" paragrahvile 6 on õigusvastaseks võõrandamiseks: natsionaliseerimine, kollektiviseerimine, õigusvastaste repressioonide käigus vara võõrandamine, ebaseaduslike otsuste alusel ja ametiisikute omavoli tagajärjel vara võõrandamine ning reaalse repressiooniohu tõttu vara äraandmine või mahajätmine. Vara õigusvastane võõrandamine peab olema toimunud ajavahemikus 16.juunist 1940.a. kuni 1.juunini 1981.a. (kaasa arvatud).

Vara natsionaliseerimine peab olema tõendatud väljavõttega Riigi Teatajast või "Eesti NSV Teatajast", kus avaldati natsionaliseeritud vara nimekiri, või väljavõtte või ärakirjaga Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusest vara natsionaliseerimise nimekirjadesse võtmise kohta, natsionaliseerimisakti ärakirja või mõne muu dokumendiga, mis tõendab vara natsionaliseerimist.

Aktsiad ja osatähed loetakse õigusvastaselt võõrandatuks, kui on täidetud "Omandireformi aluste" paragrahvi 11 lõikes 3 sätestatud tingimused ja nende ettevõtete natsionaliseerimine on tõendatud käesoleva punkti kohaselt

(VV m 26.08.97 Nr. 164 jõust. 09.09.97)

Vara ühistamine kollektiviseerimise käigus tõendatakse asutatud kolhooside või nende õigusjärglaste tõendite, arhiivitõendite või muude dokumentidega.

Kui vara on võõrandatud hiljem ebaseaduslikuks tunnistatud normatiivaktide alusel, tuleb näidata, millise normatiivakti alusel vara võõrandati ning millal ja kelle poolt on see normatiivakt tunnistatud ebaseaduslikuks.

Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise seadusega rehabiliteeritud isikutel või nende pärijatel piisab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise taotlemisel dokumentide esitamisest, millest nähtub kohtuväline represseerimine või nimetatud seaduses osutatud paragrahvide järgi süüdimõistmine. Kui taotlejal on rehabiliteerimistõend, võib ta esitada selle.

Kui vara jäeti maha reaalse repressiooniohu tõttu, tuleb talitada vastavalt seadusele "Vara võõrandamise õigusvastasuse tõendamise lihtsustatud korra kehtestamise kohta"(RT 1991, nr.43, art.518).

Kui vara on võõrandatud ebaseaduslike otsuste või ametiisikute omavoli tõttu ning selle kohta ei laiene seadusega "Vara võõrandamise õigusvastase tõestamise lihtsustatud korra kehtestamise kohta" ettenähtud kord, tuleb võõrandamise õigusvastasust tõendada kohtu korras. Taotlejal on sel juhul õigus pöörduda nimetatud asjaolude tõendamiseks kohtusse ühe kuu jooksul pärast seda, kui kohaliku omavalitsuse täitevorgan on esitanud isikule seadusest tuleneva nõude tõendada vara võõrandamist kohtu korras.

(EV V m. 05.02.93 nr. 36 jõust.05.02.93)

17. Vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste läbivaatamisel tuleb kindlaks teha vara koosseis: õigusvastaselt võõrandatud maa, muud loodusobjektid, laevad, ehitised, põllumajandusinventar, tootmishoonete sisseseade, aktsiad ja osatähed.

Vastavalt "Omandireformi aluste" paragrahvi 13 lõikele 3 on õigusvastaselt represseeritud ja rehabiliteeritud isikutel õigus taotleda kompensatsiooni seadusega määratud ulatuses ka selle vara eest, mis ei ole omandireformi objektiks.

(VV m 26.08.97 Nr. 164 jõust. 09.09.97)

Avalduses märgitud sellise vara koosseisu õigusvastase võõrandamise hetkel tõendatakse arhiivide, muude organisatsioonide poolt väljastatud või muude dokumentidega (õiendid, tõendid jms.).

(VV m 26.08.97 Nr. 164 jõust. 09.09.97)

Vastavalt "Omandireformi aluste" paragrahvi 11 lõikele 3 tehakse õigusvastaselt võõrandatud aktsiad või osatähed ja nende arv ning nominaalväärtus(ed) kindlaks järgmiste Rahvusarhiiv säilitatavate nimekirjade alusel:
1) väärtpaberite käibe korraldamise seaduse (RT 1940, 69, 678) paragrahvi 6 kohaselt Majandusministeeriumile esitatud väärtpaberite registreerimismaterjalid;
2) Rahanduse Rahvakomissariaadi Maksude Peavalitsuse "1940. a. natsionaliseeritud ettevõtete aktsionäride nimekiri";
3) Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Rahandusdirektooriumi Finantsvalitsuse arhiivifondis säilitatavad "Aktsiate omanikkude nimekirjad nende aktsiate ja osatähtede arvu ja nominaalväärtuse üle" (dateeringuga "1941-1944").

Õigusvastaselt võõrandatud Eesti Panga aktsiate omandireformi objektiks tunnistamisel on aluseks "Eesti Panga Natsionaliseerimise Aktis" (alustatud 27. juulil 1940, lõpetatud 13. augustil 1940) toodud aktsionäride nimekiri.

Tõendite väljastamisel esitab Eesti Riigiarhiiv andmed kõikide loetletud nimekirjade ja teiste asjassepuutuvate dokumentide kohta. Eesti Panga aktsiate korral esitab Eesti Riigiarhiiv andmed "Eesti Panga Natsionaliseerimise Aktist" ja aktsiate nominaalväärtuse kohta Eesti Panga põhikirjast.

Kui õigusvastaselt võõrandatud aktsiate või osatähtede kuuluvus õigustatud subjektile on tõendatud kahes või kolmes eespool mainitud nimekirjas ja andmed erinevad üksteisest, siis kasutatakse tõendamisel peale nende muid dokumente (nt. aktsiaseltsi või osaühingu põhikiri, aktsionäride või osanike nimekiri, mis on koostatud vastava aktsiaseltsi või osaühingu poolt kolm aastat enne või kuus kuud pärast õigusvastast võõrandamist jms.).

(VV m 26.08.97 Nr. 164 jõust. 09.09.97;
VV m 29.12.98 Nr.301 jõust.01.01.99)

18. Avalduste läbivaatamisel ja tõendite hindamisel tuleb kindlaks määrata vara omanik õigusvastase võõrandamise hetkel. Kui vara tagastamist või kompenseerimist taotleb endine omanik, tuleb välja selgitada, kas ta elas "Omandireformi aluste" jõustumise päeval s.o. 20. juunil 1991. a. alaliselt Eesti Vabariigi territooriumil, mis allub käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, või kas tal oli 16. juunil 1940. a. Eesti Vabariigi kodakondsus.

Kui vara endine omanik on surnud, tuleb nimetatud asjaolusid tõendada taotlejal (pärijal). Õigusvastaselt võõrandatud aktsiate ja osatähtede omanik õigusvastase võõrandamise hetkel tehakse kindlaks käesoleva korra punktis 17 nimetatud dokumentide alusel.

(VV m 26.08.97 Nr. 164 jõust. 09.09.97)

19. Kui taotlejaks on vara endise omaniku pärija, tuleb tal tõendada, et endine omanik on surnud ning et taotleja kuulub "Omandireformi aluste" paragrahvis 8 loetletud isikute hulka. Niisugusteks tõenditeks võivad olla surma-, sünni- ja abielutunnistused, arhiivi- ja perekonnaseisuorganite tõendid ning muud dokumendid.

20. Kui omandireformi õigustatud subjekt taotleb vara tagastamist või kompenseerimist testamendi alusel, tuleb tal see esitada.

Kui endise omaniku testamenti ei ole (testamenti ei ole tehtud või seda ei ole vara tagastamise või kompenseerimise taotlemiseks esitatud), tuleb lähtuda "Omandireformi aluste" paragrahvi 8 lõigetest 3, 4 ja 5. Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätteid pärimise korra kohta ei rakendata.

Esitatud testament peab vastama selle tegemise ajal kehtinud seaduse nõuetele. Testamentide õigusekspertiisiks moodustatakse Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi juurde ekspertgrupp.

21. Vara tagastamiseks või kompenseerimiseks tuleb tõendada, et omandireformi objektiks olev vara kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel omandiõiguse alusel avalduses märgitud omanikule. Nimetatud asjaolu tõendatakse arhiividokumentide, teiste organisatsioonide poolt väljastatud või muude dokumentidega.

Maa kuuluvuse tõendamisel kasutatakse 1938. aastal ja järgmistel aastatel Eesti Vabariigi Katastriameti koostatud "Maksualuste maaüksuste nimekirju", kinnistusraamatute sissekandeid, ostu-müügilepinguid, kohtuotsuseid, kinkelepinguid ja pärandite vastuvõtudokumente. Andmete taotleja avalduses märgitud andmetega lahknemise korral hinnatakse tõendeid kogumis kõigi teiste kogutud materjalidega.

(EV V m. 09.01.92 nr. 10 jõust.09.01.92;
VV m 26.08.97 Nr. 164 jõust. 09.09.97)

Riiklike arhiivide loetelu, kus leidub andmeid õigusvastaselt võõrandatud vara kohta, esitatakse käesoleva korra lisas 2.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist on õigustatud nõudma isik, kes oli sõlminud vara omandamiseks vara omanikuga enne 16. juunit 1940. a. lepingu ja oli täitnud lepinguga endale vara omandamiseks võetud kohustused ning kelle omandiõigus jäi lõpuni vormistamata pooltest mitteolenevatel põhjustel. Sama õigus on ka nende isikute pärijatel "Omandireformi aluste" paragrahvis 8 sätestatu tähenduses ja tingimustel. Oma õiguste tõendamise kohustus lasub isikul või tema pärijatel. Kui sama vara tagastamist või kompenseerimist taotleb teine isik, lahendab nendevahelise vaidluse kohus.

(VV m 26.08.97 Nr. 164 jõust. 09.09.97)

22. Kui vara võõrandamise õigusvastasust või muid tõendamist vajavaid asjaolusid ei ole võimalik tõendada kirjalike tõenditega, on taotlejal õigus pöörduda nimetatud faktide tõendamiseks elukohajärgse kohtu poole. Kirjalikeks tõenditeks on vastavalt tsiviilkohtupidamise seadustiku (RT I 1993, 31/32, 538; 1994, 1, 5; 1995, 29, 358; 1996, 3, 57; 42, 811) paragrahvile 116 dokumendid, mis sisaldavad andmeid konkreetses asjas tähtsust omavate asjaolude kohta.

(VV m 26.08.97 Nr. 164 jõust. 09.09.97)

23. Avalduse läbivaatamise käigus võib avalduse vastuvõtja pöörduda kirjalikult taotleja poole saamaks temalt täiendavaid andmeid või tõendeid. Taotleja on kohustatud esitama avalduse vastuvõtjale kirjalikud andmed või dokumendid või teatama kirjalikult nende puudumisest 30 päeva jooksul avalduse vastuvõtja kirjaliku pöördumise kättesaamisest arvates.

24. Kui taotlejal puuduvad täiendavad andmed või dokumendid, on avalduse vastuvõtja kohustatud taotlema neid Eesti Vabariigi arhiividest, muudest riigiorganitest ja asutustest ning ettevõtetest.

25. Eesti Vabariigi ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, kelle poole avalduse vastuvõtjad pöörduvad, on kohustatud esitama nõutavad andmed 15 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Kui see ei ole võimalik, tuleb neil teatada sama aja jooksul andmete puudumisest või nimetada uus tähtaeg, millal antakse sisuline vastus (see tähtaeg ei tohi ületada kahte kuud taotluse saamise päevast arvates).

26. Avaldusele lisatud dokumendid peavad olema varustatud neid väljaandnud ettevõtte, asutuse või organisatsiooni ametiisiku allkirja ja pitsatiga.

27. Ühiskondlikelt organisatsioonidelt, kes esitavad avalduse vara tagastamise või kompenseerimise kohta, tuleb vastavalt "Omandireformi alustele" see vastu võtta, kuid avalduse läbivaatamist alustatakse alles pärast seda, kui taotleja on esitanud kohtuotsuse, millega ta on tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks.

Nimetatud organisatsioonid esitavad avalduse organisatsiooni juriidilise aadressi (seisuga 16.juuni 1940.a.) järgsele kohtule (käesoleval ajal kehtiva haldusterritoriaalse jaotuse alusel).

28. Ühiskondlikud organisatsioonid esitavad avalduse näidisvormi kohaselt.

(VV m 08.02.2000 Nr.35 jõust.01.04.2000)

28.1. Avalduse esitanud isik on kohustatud esitama 31. detsembriks 1997. a. tõendid asjaolude kohta, mida ta käesoleva korra punktide 18, 19, 20, 22 ja 23 kohaselt on kohustatud tõendama. Kui isik ei ole 31. detsembriks 1997. a. esitanud nõutud tõendeid, saadavad maakonnakomisjonid vara taotlejale 15 päeva jooksul kirjaliku teate nõudega esitada vajalikud tõendid teates märgitud tähtajaks. Nimetatud tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud ning mitte hilisem kui 15. aprill 1998. a. Kui avalduse esitanud isik ei ole ilma mõjuva põhjuseta esitanud tõendeid talle kirjalikult teatatud tähtajaks, lõpetab maakonnakomisjon oma otsusega avalduse menetlemise.

(VV m 30.01.2014 Nr. 14 jõust. 09.02.2014 - RT I, 06.02.2014, 1)

Kui avalduse esitanud isik on pöördunud vajalike tõendite saamiseks kohtu või arhiivi poole või on tal mõni muu mõjuv põhjus tõendite mitteesitamiseks, peab ta sellest kohe informeerima maakonnakomisjoni, näidates ära tõendite mitteesitamise põhjuse ja tõendite eeldatava esitamise tähtaja. Kui maakonnakomisjon loeb tõendite mitteesitamise põhjuse mõjuvaks, annab ta uue tähtaja, mis ei või olla pikem kui 30 päeva. Kui maakonnakomisjon ei loe tõendite mitteesitamise põhjusi mõjuvateks, lõpetab ta avalduse menetlemise.

(VV m 30.01.2014 Nr. 14 jõust. 09.02.2014 - RT I, 06.02.2014, 1)

Kui avalduse esitanud isik on pöördunud kohtu poole, ei või maakonnakomisjon avalduse menetlemist lõpetada ega jätta avaldust rahuldamata enne kohtuotsuse jõustumist.

(VV m 30.01.2014 Nr. 14 jõust. 09.02.2014 - RT I, 06.02.2014, 1)

Avalduse menetlemise lõpetamise otsusest teatab maakonnakomisjon kirjalikult avalduse esitajale 10 päeva jooksul.".

(VV m 30.01.2014 Nr. 14 jõust. 09.02.2014 - RT I, 06.02.2014, 1)

III. Avalduste registreerimine ja materjalide ettevalmistamine endiste omanike ja vara registri koostamiseks

29. Avalduste registreerimine toimub vastavalt Eesti Vabariigi Riikliku Arhiiviameti poolt kinnitatud "Vara tagastamise või kompenseerimise avalduste registreerimise ja vara arvelevõtmise juhendile" (lisa 3).

30. Vara tagastamise või kompenseerimise avalduses peab olema väljendatud taotleja tahe selle kohta, kas ta soovib vara tagastamist või selle kompenseerimist. Õigustatud subjektiks tunnistatud isikul on õigus muuta avalduses märgitud taotlust ühe kuu jooksul pärast subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamist. Õigustatud subjekt teatab oma soovi muutmisest kirjalikult avalduse vastuvõtjale vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1994. a. määrusele nr. 487 "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduste muutmise tähtaeg" (RT I 1995, 5, 44; 1996, 73, 1296).

(VV m 26.08.97 Nr. 164 jõust. 09.09.97)

31. (Kehtetu - VV m 26.08.97 Nr. 164 jõust. 09.09.97)

32. (Kehtetu - VV m 26.08.97 Nr. 164 jõust. 09.09.97)

33. Materjalide ettevalmistamisel tuleb kontrollida, kas avalduses märgitud vara pole juba varem tagastatud või selle eest kompensatsiooni makstud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20. veebruari 1989. a. määruse nr. 81 või muul alusel.

34. Kui pärast avalduse läbivaatamist ning esitatud ja kogutud tõendite kontrollimist loeb avalduste vastuvõtja taotluse põhjendatuks ja tõendid piisavaks, esitab ta vara kohta avatud toimiku maakonnakomisjonile.

Maakonnakomisjon on kohustatud esitatud toimiku materjalid ühe kuu jooksul läbi vaatama ja tegema otsuse vara võõrandamise õigusvastasuse, vara koosseisu ja endise omaniku tuvastamise ning õigustatud subjektide kindlaksmääramise kohta või vajaduse korral tagastama toimiku avalduste vastuvõtjale täiendavaks kontrollimiseks.

Kui maakonnakomisjon leiab, et on vaja koguda täiendavaid tõendeid, kogub avalduste vastuvõtja vajalikud tõendid ning esitab toimiku uuesti maakonnakomisjonile, kes teeb seejärel otsuse.

Kui taotlus ei ole põhjendatud või tõendid on ebapiisavad ning komisjoni arvates puuduvad täiendavate tõendite saamise võimalused, võtab maakonnakomisjon vastu motiveeritud otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta.

(VV m 30.01.2014 Nr. 14 jõust. 09.02.2014 - RT I, 06.02.2014, 1)

35. Maakonnakomisjoni otsus tehakse taotlejale ja Rahandusministeeriumile teatavaks kümne päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Taotlejal on otsusega mittenõustumise korral õigus esitada otsuse peale kaebus halduskohtule või pöörduda kaebuse kohtueelseks lahendamiseks maakonnakomisjoni poole kooskõlas «Omandireformi aluste» paragrahviga 19.

(VV m 30.01.2014 Nr. 14 jõust. 09.02.2014 - RT I, 06.02.2014, 1)

36. Kui pärast maakonnakomisjoni või kuni 31. augustini 2010. a tegutsenud linnakomisjoni otsuse tegemist esitatakse uusi tõendeid, mis võivad tingida tehtud otsuse muutmise, esitab avalduste vastuvõtja materjalid uute tõendite kohta maakonnakomisjonile, kes vaatab need läbi ühe kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates.

Kui esitatud täiendavad andmed, tõendid ja taotlused ei tingi maakonnakomisjoni otsuse muutmist, lisatakse need samuti toimikusse.

(VV m 30.01.2014 Nr. 14 jõust. 09.02.2014 - RT I, 06.02.2014, 1)

Märkused:
1. Kui avalduse on koostanud taotleja esindaja, märgitakse andmed esindaja kohta (ees- ja perekonnanimi, aadress) ning lisatakse taotleja poolt tehtud notariaalselt tõestatud volikiri või advokaadi order.

2. Avalduse lisa täidab kas taotleja või avalduse vastuvõtja taotleja (tema esindaja) juuresolekul.

Andmed õigusvastaselt võõrandatud vara koosseisu kohta

Avalduse lisa täitmise juhend

2. Iga eri liiki vara (maa, elamu, talu, tehas jne.) märkida eraldi reale.

3. Märkida vara asukoht käesoleval ajal, hävinud vara puhul aga hävimiseelne asukoht (maakond, linn, alev, muu asula, tänav jne.).

4. Märkida vara väärtus.

5. Märkida, kas vara natsionaliseeriti, kollektiviseeriti, võõrandati õigusvastaste repressioonide käigus (sealhulgas massirepressioonide käigus), jäeti maha reaalse repressiooniohu tõttu või võõrandati õigusvastaselt ebaseaduslike otsuste alusel või ametiisiku omavoli tagajärjel.

6. Märkida, millises seisukorras on vara käesoleval ajal (hävinud, oluliselt kahjustatud, kahjustatud, säilinud endisena, rekonstrueeritud, ümberehitatud või täiendatud).

7. Märkida vara omanik (tiitlipärane valdaja) käesoleval ajal.

8. Märkida, kas taotleja soovib vara tagastamist või kompenseerimist. Lisa 2

RIIKLIKUD ARHIIVID, KUS LEIDUB ANDMEID ÕIGUSVASTASELT VÕÕRANDATUD VARA KOHTA

Eesti Riigiarhiiv (200107 Tallinn, Maneeži 4)

Säilitab dokumente alates 1917.aastast, sealhulgas kogu Eestis 1944. a. sügiseni tekkinud dokumentatsiooni, välja arvatud väike osa, mis on säilitamisel Eesti Ajalooarhiivis, ja Tallinna dokumendid, mida hoitakse Tallinna Linnaarhiivis. Alates 1944.aastast säilitab Eesti NSV kõrgemate riigivõimu-, valitsemis- ja õigusorganite, ministeeriumide, keskasutuste ja organisatsioonide juhatuste dokumente.

Leidub andmeid maa, ettevõtete ja muu vara omandiõiguse kohta (enne 1940. a.), järgneva natsionaliseerimise kohta, kohtute ja notarite (kuni 1944. a., välja arvatud Tallinn) materjalides leidub kohtuotsuseid ja testamentide ärakirju.

Eesti Ajalooarhiiv (202400 Tartu, J. Liivi 4)

Säilitab dokumente kuni 1917. aastani (välja arvatud Tallinna kohta) ning vähesel määral kuni 1944. aastani. Sellega seoses pakuvad huvi kinnistuametite fondid, kus on fikseeritud konkreetsete kinnistute (põhiliselt maa) omandiõigus kuni 1944. aastani.

Tallinna Linnaarhiiv (200001 Tallinn, Tolli 4)

Säilitab Tallinnas tegutsenud ja tegutsevate asutuste - linnavalitsuse, asutuste, kohtute, tööstusettevõtete jt. dokumente.

Leidub andmeid Tallinnas asunud kinnistute, ehitiste ja muu vara omandiõiguse ja vara natsionaliseerimise kohta. Kohtute ja notarite materjalides on ka kohtuotsuseid ja testamentide ärakirju.

Eesti Tehnikaarhiiv (200106 Tallinn, Lossi plats 1a)

Leidub kõige täielikum maaplaanide kogu (väheses koguses on maaplaane ka eespoolnimetatud arhiivides).

Linna- ja maa(konna)arhiivid

Säilitavad oma tegevuspiirkonna kohaliku tähtsusega dokumente alates 1944. a. sügisest.

Leidub andmeid omandiõiguse ja valdamise kohta sellest perioodist alates. Samas asuvad ka rahvakohtute ja notariaalkontorite dokumendid. Tegevuspiirkonnad on järgmised:

Harju Maakonna Arhiiv (203054 Laagri, Nõlvaku 9) - Harju maakond.

Hiiumaa Arhiiv (203200 Kärdla, Nõukogude 5) - Hiiu maakond.

Jõgeva Maakonna Arhiiv (202350 Jõgeva, Suur 20) - Jõgeva maakond.

Järvamaa Arhiiv (202820 Paide, Veski 18) - Järva maakond.

Kohtla-Järve Linnaarhiiv (202020 Kohtla-Järve, Rakvere 35) - Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond.

Lääne Maakonna Arhiiv (203170 Haapsalu, Kalda 22) - Lääne maakond.

Lääne-Virumaa Arhiiv (202100 Rakvere, Kreutzwaldi 1) - Lääne-Viru maakond.

Narva Linnaarhiiv (202000 Narva, J. Tombi 3) - Narva ja Sillamäe linn.

Põlva Maakonna Arhiiv (202600 Põlva, Võru 2) - Põlva maakond.

Pärnu Linnaarhiiv (203600 Pärnu, Pühavaimu 19) - Pärnu linn ja maakond.

Rapla Maakonna Arhiiv (203521 Märjamaa, Pärnu mnt. 67) - Rapla maakond.

Saare Maakonna Arhiiv (203300 Kuressaare, Lossihoov 2) - Saare maakond.

Tartu Linnaarhiiv (202400 Tartu, J. Liivi 4) - Tartu linn ja maakond.

Valga Maakonna Arhiiv (202500 Valga, Raja 6) - Valga maakond.

Viljandi Maakonna Arhiiv (202900 Viljandi, Posti 22) - Viljandi maakond.

Võru Maakonna Arhiiv (202710 Võru, Vabaduse 13) - Võru maakond.

VARA TAGASTAMISE VÕI KOMPENSEERIMISE AVALDUSTE REGISTREERIMISE JA VARA ARVELEVÕTMISE JUHEND

Vastavalt "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korrale" määravad maakondade ja vabariiklike linnade valitsused üldjuhul ühe struktuuri- või allüksuse, mis tegeleb õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduste registreerimise, vara arvelevõtmise ja täiendavate tõendite kogumisega. Vajaduse korral on avalduste vastuvõtmise ja registreerimise protseduure võimalik delegeerida ka mõnele teisele struktuuriüksusele.

Iga saabunud avaldus vara tagastamise või kompenseerimise kohta kantakse omaette järjekorranumbri all avalduste registreerimise raamatusse. Järjekorranumber raamatus on ka avalduse registreerimise numbriks. Iga avalduse kohta koostatakse avalduse registreerimise kaart (vorm 1).

Avalduste registreerimise kaarte peetakse avalduse esitajate perekonnanimede ja juriidiliste isikute nimede (nimetuste) tähestikulises järjekorras. Kartoteek asub vabariikliku linna või maakonna struktuuriüksuses, kus tegeldakse avalduste vastuvõtmisega.

Vara registreerimise kaart (vorm 2) koostatakse iga taotletava vara kohta eraldi kahes eksemplaris, samuti seatakse iga vara kohta sisse toimik. Kõiki sama vara kohta esitatud avaldusi hoitakse ühes toimikus.

Iga vara tähistamiseks kasutatakse kahte tunnust, milleks on:
maakonna või vabariikliku linna kood, kus vara tagastamise või kompenseerimise avaldus registreeritakse (2 numbrikohta);
toimiku number selles maakonnas või vabariiklikus linnas (5 numbrikohta).

Neid kahte tunnust kasutatakse edaspidi vara identifikaatorina endiste omanike ja vara registri koostamisel arvutis.

Vara registreerimise kaartide esimesi eksemplare säilitatakse omavalitsuse struktuuriüksuses, kus toimub vara arvelevõtmine süstematiseerituna linnade, alevite, valdade (külanõukogude) ja viimaste haldusse kuuluvate alevike ja külade järgi, suuremate asulate piires tänavate ja asumite järgi.

Kaartide teised eksemplarid antakse pärast kaardi põhiandmete lõplikku täitmist edasi moodustatavale endiste omanike ja vara registri kesktalitusele.

Avalduste registreerimise kaartide ja vara registreerimise kaartide andmete alusel esitavad sellega tegelevad omavalitsuse struktuuriüksused Eesti Vabariigi Riigivaraametile perioodiliselt kokkuvõtteid õigusvastaselt võõrandatud vara ja taotlejate arvelevõtmise kohta maakondades ja vabariiklikes linnades.

Kokkuvõtete vormi, sisu ja esitamise korra määrab Eesti Vabariigi Riigivaraamet kindlaks erijuhendiga.

Avalduse registreerimise kaardi (vorm 1) täitmine

Kaardi formaat on A5 (148 X 210 mm). Avalduse esitaja (taotleja): vara tagastamise või kompenseerimise avalduse esitanud üksikisiku perekonna-, ees- ja isanimi, elukoha postiaadress ja telefoninumber; juriidilise isiku nimi (nimetus), postiaadress ja telefoninumber. Kui avalduse esitaja ei ole vara taotleja, vaid tema esindaja (volitatud isik), lisatakse ka notariaalselt tõestatud volituse (või advokaadi orderi) number ja kuupäev. Registreerimisnumber: avalduse järjekorranumber registreerimisraamatus. Saabumise kuupäev: avalduse kodaniku käest vastuvõtmise või posti teel saabumise kuupäev ja avalduse lehtede arv. Lisamaterjali nimetus, lehtede arv, saabumise kuupäev: avalduse juurde kuuluva iga dokumendi nimetus ja lehtede arv; avaldusest eraldi saabunud lisamaterjalide kohta märgitakse ka saabumise kuupäev. Toimiku number: 5-kohaline number, mille annab toimikule vara registreerija. Vara registreerija võib omal äranägemisel kasutada toimikute tähistamiseks kas järjestikulist numeratsiooni kogu haldusterritooriumi ulatuses või anda mõningatele numbrivahemikele ka teatud paikkondlik sisu (näiteks anda igale asulale kindel numbrivahemik). Avalduse edastamine - adressaat, kuupäev, allkiri: märgitakse, kellele avaldus ja hiljem saabunud lisamaterjalid toimikusse võtmiseks edastatakse, üleandmise kuupäev ja vastuvõtja allkiri (lahtrid täidetakse juhul, kui avalduse registreerimine ja toimikute pidamine ei toimu ühes struktuuriüksuses). Avalduse vastuvõtja nimi ja allkiri: avalduse vastuvõtnud ja kaardi täitnud ametiisik märgib lahtrisse loetavalt oma nime ja annab allkirja.

Vara registreerimise kaardi (vorm 2) täitmine

Kaardi formaat on A4 (210 X 293 mm).

Kaardi esikülg Maakonna/ vabariikliku linna kood: kasutatakse Eesti haldusüksuste klassifikaatori koode, mis on järgmised:

Klassifikaator kinnitatakse vabariikliku standardina. Toimiku number: 5-kohaline number, mille annab toimikule vara registreerija (selgitused vt. avalduste registreerimise kaardi - vormi 1 - täitmise juhendist). Avalduste registreerimise numbrid: kõigi ühte toimikusse paigutatavate avalduste registreerimise numbrid. Number: käesolev number näitab iga toimiku (vara) kohta avatud kaardi järjekorranumbrit. Kui ühel kaardil ei jätku ruumi kõigi endiste omanike, vara taotlejate või taotluse lahendamise käiku kirjeldavate sissekannete tegemiseks, avatakse abikaart. Lahter täidetakse abikaardi avamisel. Abikaardil tuleb täita ka lahtrid maakonna (vabariikliku linna) koodi ning toimiku numbri kohta. Vara asukoht: fikseeritakse võimalikult täpselt nii võõrandamise ajal kehtinud kui ka käesoleval ajal kehtiva haldusterritoriaalse jaotuse järgi, tuues välja kõigi haldustasemete ja asulate nimed, tänava- ja talunimed ning kõigi selle vara koosseisu kuuluvate majade numbrid, samuti vara endise kinnistunumbri. Seda on vaja selleks, et endiste omanike ja vara registri näol tekiks andmebaas, mis oleks kasutatav arvepidamiseks iga tagastatava või kompenseeritava vara üle kõigi vara liikide ja üksikute hoonete lõikes ja mis oleks ühildatav ka asutatavate riiklike registritega.

(VV m 19.12.2003 Nr.333 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 83, 569)

Märkus: Kaardile on jäetud ka haldusüksuste ja tekstiliste sissekannete kodeerimise võimalused. Taotluste registreerimise algperioodil ei teostata kodeerimist seal, kus see ei ole juhendiga eraldi nõutud. Vara üldiseloomustus: selle termini all on mõeldud vara kui terviku koondnimetust, näiteks: talu, elamu, vabrik, veski, kauplus, töökoda jne. või mitut erinevat funktsiooni täitva koondvara gruppi, näiteks: talu ja saeveski. Täidetakse kaardil kas sobiva vastuse allakriipsutamise või puuduva juurdekirjutamise teel. Vara koosseis ja väärtus võõrandamise ajal: märgitakse tabeli kujul andmed avalduses esitatud vara hulga (arvu) ja väärtuse kohta nii taotleja avalduse alusel kui ka arhiividokumentidega tõendatud suuruses vara põhiliikide kaupa ja summaarselt.
(VV m 23.08.2010 Nr. 118 jõust. 01.01.2011 - RT I 2010, 60, 407)

Märkus: Pealdisteta tabeli osa on reserveeritud vara praeguste väärtushinnangute sissekandmiseks, mille määramise alused on väljatöötamisel; kuni korralduseni ei täideta. Võõrandamise aeg - aasta, kuu ja liik: märgitakse vara õigusvastase võõrandamise aasta ja kuu; võõrandamise liigi all on mõeldud asjaolusid, mis tingisid vara võõrandamise. Võõrandamise liikideks on:
1 - natsionaliseerimine;
2 - kollektiviseerimine;
3 - represseerimine hilisema rehabiliteerimisega;
4 - võõrandamine ebaseaduslikuks tunnistatud otsuse alusel;
5 - võõrandamine ametiisikute omavoli tagajärjel;
6 - vara äraandmine või mahajätmine reaalse repressiooniohu tõttu.

Vara seisund: märgitakse, missuguses seisundis on vara (peamiselt ehitised) käesoleval ajal; näiteks: säilinud esialgsel kujul, osaliselt säilinud, oluliselt kahjustatud, hävinud, ümberehitatud, rekonstrueeritud, täiendatud jne. Vara valdaja (omanik) käesoleval ajal: märgitakse juriidilise isiku nimi (nimetus) või üksikisiku perekonna- ja eesnimi, kelle valduses (omanduses) vara käesoleval ajal on. Endised omanikud: märgitakse endise omaniku või omanike kohta perekonna-, ees- ja isanimi, sünniaasta, kodakondsus seisuga 16.juuni 1940.a. ning juriidilise isiku puhul nimi (nimetus). Õigusvastaselt represseeritud ja rehabiliteeritud isikute kohta märgitakse ka rehabiliteerimistõendi number.

Mitme endise omaniku korral tuleb märkida ka vara osa, mis kuulus sellele omanikule. Iga omaniku andmed tuleb mahutada ühele reale. Kui kaasomanikke on rohkem kui viis, tuleb avada abikaart ning anda neile järgmised vabad järjekorranumbrid. Vara taotlejad: vara taotlejate nimekirja kantakse kõik selle vara tagastamist või kompenseerimist taotlevad üksikisikud või juriidilised isikud, kes on märgitud avaldustes nimetatud vara taotlejatena sellest olenemata, kas avaldused on esitatud üheskoos (ühe avaldusena) või eraldi.

Vara taotlejale antakse järjekorranumber (Nr.), mis koos maakonna (linna) koodi ja toimikunumbriga moodustavad vara taotleja identifikaatori.

Vara taotleja andmetest kantakse kaardile taotleja perekonna-, ees- ja isanimi või juriidilise isiku nimi (nimetus), aadress, kodakondsus käesoleval ajal, sugulus endise omanikuga ning taotluse esitamise eesmärk. Lahter suguluse märkimiseks koosneb kahest poolest: A ja B. A-poolele märgitakse endise omaniku järjekorranumber kaardil. B-poolele märgitakse taotleja sugulusaste (näiteks: omanik, poeg, pojatütar, testamendi järgi jne.) ning taotluse esitamise eesmärk. Eesmärgi lahter täidetakse kodeeritult:
1 - vara tagastamine;
2 - osaline tagastamine;
3 - osaline tagastamine koos kompenseerimisega;
4 - vara kompenseerimine.

Kui taotleja andmed ei mahu ühte lahtrisse, võib kasutada järgmist vaba lahtrit. Kui taotlejaid on rohkem, kui kaardi väli mahutab, tuleb avada abikaart.

Kui taotluse lahendamise käigus osutub, et mõni taotleja ei kuulu kehtestatud pärijate ringi, tõmmatakse tema nimi vara taotlejate nimistust maha ilma teiste taotlejate numeratsiooni muutmata.

Kaardi tagakülg Tagastamise soovid: märgitakse taotlejate avalduste järgsed soovid vara osalise tagastamise kohta liikide kaupa iga taotleja osas eraldi vastavalt nende järjekorranumbritele kaardil vara taotlejate loetelus. Muu vara kohta märgitakse nii vara hulga mõõtühik kui vara nimetus Taotluse lahendamise käik: märgitakse andmed vahekirjavahetuse, järelepärimiste, kontrollimiste jms. kohta, mis on seotud taotluse lahendamisega. Sissekanded varustatakse kuupäevadega ja neid teinud ametnike allkirjadega. Otsus registrisse kandmise kohta - number, kuupäev, allkiri: märgitakse otsuse number ja kuupäev, millega andmed vara kohta loetakse piisavaks registrisse kandmiseks ning selle sissekande teinud ametniku allkiri. Tagastatakse otsuse alusel: täidetakse pärast otsuse vastuvõtmist vara tagastamise kohta. Otsus taotluse kohta - väljaandja, dokumendi nimetus, number, kuupäev, otsuse sisu: märgitakse otsuse teinud organisatsiooni nimetus, dokumendi nimetus, dokumendi number ja väljaandmise kuupäev ning otsuse sisu, mille alusel taotluse objektiks olnud vara kas tagastatakse, kompenseeritakse või taotlus jäetakse rahuldamata. Ühtlasi tuuakse arvväärtustena välja, missugused vara liigid tagastatakse, kui suur on kompensatsioonisumma ja milliste varaosade eest on kompensatsiooni arvutatud. Teatis taotlejatele: teatise number ja kuupäev, millega on avalduse esitajale ning teistele taotlejatele teatavaks tehtud otsus taotluse (avalduse) rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Märkused: Tuuakse eraldi välja mitmesugused eripärad taotletava vara, endiste omanike, taotlejate või muude asjaolude kohta.

Vara registreerimise kaartide teisele (registrile saadetavale) eksemplarile andmeid taotluse lahendamise käigu ja taotluse rahuldamise (mitterahuldamise) otsuse ning taotlejatele saadetud teatiste kohta ei kanta.