Print Friendly

Il provvedimento è disponibile nelle seguenti lingue:

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik
(Tallin 15. mai 2012)

Põhikiri

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Kiriku ametlik nimetus on: “Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik” (edaspidi tekstis: MPEÕK).

1.2. Kiriku lühinimetust “MPEÕK” kasutatakse nii kirikusisestes kui ka avaliku tähtsusega dokumentides.

1.3. MPEÕK on isevalitsev kohalik Kirik Eestis, mis kuulub Moskva Patriarhaadi kanoonilise jurisdiktsiooni alla, kelle kaudu toimub tema usuõpetuslik ühtsus ja kanooniline suhtlemine teiste Kohalike Õigeusu Kirikutega.

1.4. MPEÕK on juriidiline isik, tal on oma sümboolika ja pitsat.

1.5. Oma tegevuses juhindub MPEÕK käesolevast Põhikirjast ja Eesti Vabariigi seadustest, samuti Vene Õigeusu Kiriku (VÕK) kanoonilisest põhikirjast.

1.6. MPEÕK juhatus asub Tallinnas.

1.7. MPEÕK majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

2. USUÕPETUSE JA KANOONILISE KORRALDUSE ALUSED NING USULISED TALITUSED

2.1. MPEÕK usuõpetuse aluseks on: Pühakiri, Püha Pärimus, dogmad, pühade apostlite reeglid, pühade Kogumaapealsete ja Kohalike Kirikukogude kaanonid, pühade  isade reeglid.

2.2. Õigeusu jaoks Eestis on Ema-Kirikuks Vene Õigeusu Kirik. Esimesed kirjalikud viited Õigeusust Eestis kuuluvad XI sajandisse. MPEÕK hoiab järjepidevalt ja katkematult sajanditepikkusi Õigeusu traditsioone Eestis. Oma iseseisva kanoonilise seisundi sai MPEÕK Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Tihhoni ja Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinodi otsusega nr.183;10.05.1920.a., mille kehtivus on kinnitatud Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksius II Tomosega 26.04.1993.a

2.3. MPEÕK juhindub oma kanoonilises tegevuses Pühakirjast, Pühast Pärimusest, pühade apostlite reeglitest, pühade Kogumaapealsete ja Kohalike Kirikukogude, pühade isade, Moskva Patriarhaadi Kohalike- ja Piiskopikogude, Püha Sinodi otsustest ja VÕK-i kanoonilisest põhikirjast. MPEÕK on iseseisev kiriklik-administratiivsetes, kiriklik-majanduslikes, kiriklik-valgustuslikes ja tsiviilvõimudega seotud asjaajamistes vastavalt Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksius II Tomosele 26.04.1993.a.

2.4. MPEÕK tegevuse eesmärgiks on saavutada õigeusus ühinenud inimeste kristlik pääsemine: usulistes talitustes osalemise, evangeeliumi õpetuse järgimise, kristliku usu levitamise, kristliku heategevuse ning isikliku vaimuliku täiustumise kaudu.

2.5. MPEÕK-s toimuvad kõik Õigeusu Kirikus kasutusel olevad usulised talitused kas pühakojas või sellest väljaspool: üldised ööpäevaringsed jumalateenistused – Jumalik Liturgia, koguöised-, õhtu-, pärastõhtu-, kesköö- hommiku- ja tunniteenistused; sakramendid: ristimine, salvimine, püha armulaud (püha õhtusöömaaeg), patutunnistamine (piht), vaimuliku ametisse pühitsemine, abielu laulatamine, haige õlitamine; mitmesugused palveteenistused, surnute matmine ja hingepalved surnute eest, veepühitsemine, ristikäigud jt.

2.6. Jumalateenistusel meenutatakse Moskva ja kogu Venemaa patriarhi ning MPEÕK eestseisja nimesid, väljaspool Tallinna piiskopkonna ühtlasi kohaliku piiskopi nime. Vikaarpiiskopi (kui ta on olemas) nime meenutatakse, kui ta juhib jumalateenistust ning piiskoppide ühisjumalateenistusel - võrdselt teiste piiskoppidega.

2.7. MPEÕK piiskopkondadel, üldkiriklikel ja piiskopkonna asutustel, kloostritel ja kogudustel on õigus arendada vaimulikku, hariduslikku, valgustuslikku tegevust ja heategevust, korraldada jumalateenistusi lasteaedades, õppeasutustes, haiglates, sõjaväeosades, kinnipidamiskohtades ja muudes asutustes nende omaniku või juhatuse loal.

2.8. Usulisi talitusi viivad läbi vaimulikud – piiskopid, preestrid ja diakonid, keda abistavad ipodiakonid, altariteenijad, köstrid, lauljad.

2.9. Usuliste talituste pidamisel kannavad vaimulikud ettenähtud kirikuteenistusriideid. Väljaspool jumalateenistust kasutab vaimulikkond kas vaimuliku aluskuube või kuube (rjassat), mille peal kannab piiskop panagiat, preester aga rinnaristi.

2.10. MPEÕK saab püha salvi Moskva ja kogu Venemaa patriarhi käest.

3. STRUKTUUR JA JUHTIMINE

3.1.1. Kiriku struktuur koosneb piiskopkondadest, millede koosseisudesse kuuluvad praostkondadeks ühendatud kogudused. Piiskopkondade põhikirjad, kus määratakse kindlaks nende õiguslik seisund, kohalike piiskoppide, piiskopkondade teiste juhtimisorganite pädevus ja muud vajalikud sätted piiskopkondade tegevuse tagamiseks kinnitab MÕEÕK Sinod vastavalt pühadele kaanonitele, Moskva Patriarhaadi kanoonilisele põhikirjale ja käesolevale Põhikirjale. Piiskopkondade riikliku registreerimist juriidiliste isikutena teostatakse vastavalt seadusele.

3.1.2. MPEÕK kõrgemateks kirikliku võimu- ja juhtimisorganiteks on MPEÕK Täiskogu ja MPEÕK Sinod eestseisja eesistumisel.
3.1.3. Piiskopkonna juhtimisorganiteks on Piiskopkonna Täiskogu ja Piiskopkonna Nõukogu kohaliku piiskopi eesistumisel. Koguduse juhtimisorganiteks on Koguduse Üldkoosolek ja Koguduse Nõukogu Koguduse eesseisja eesistumisel. Kloostrite juhtimisorganeid määratakse kloostrite põhikirjadega.

3.1.4. MPEÕK kohtusüsteem on kehtestatud pühade kaanonite ja Moskva Patriarhaadi Kirikukohtu põhimäärusega. Kõrgeimaks kirikukohtu astmeks vaimulike ja ilmalike jaoks on vastavalt Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksiuse II 26. aprilli 1993 Tomosele  MPEÕK kiriku Täiskogu. Vaimulike asjade kohtumenetluses osalevad hääleõigusega ainult tema liikmetest vaimulikud. MPEÕK Sinod kinnitab MPEÕK Kohtusüsteemi Põhimääruse Moskva Patriarhaadi Kirikukohtu põhimääruse alusel.

3.2. Vaimulikkonna hierarhia

3.2.1. MPEÕK-s tegutseb kolmeastmeline vaimulikkonna hierarhia: piiskopid, preestrid ja diakonid.

3.2.2. Piiskop kannab endas Pühadelt Apostlitelt päritud jumalaarmu ja seetõttu omab täielikku hierarhilist võimu usuõpetuse, pühitsuse ja hingekarjase tegevustes.

3.2.3. Preester on hingekarjane, kes teostab jumalateenistusi ja pühi talitusi piirides, millised on määratud eestseisja poolt.

3.2.4. Diakon on vaimulik, kes abistab piiskoppi või preestrit usuliste talituste või jumalateenistuste juures.

3.2.5. Piiskop võib olla piiskopi, peapiiskopi või metropoliidi seisuses; preester –preestri või ülempreestri seisuses (mungana: munkpreestri või arhimandriidi seisuses); diakon – diakoni või ülemdiakoni seisuses (mungana: munkdiakoni või argidiakoni seisuses).

3.3. Eestseisja

3.3.1. Eestseisja juhib kanooniliselt MPEÕK-d kogulikus koostöös piiskoppide, vaimulike ja ilmalikega.

3.3.2. Eestseisja valitakse MPEÕK Täiskogu poolt Moskva ja kogu Venemaa patriarhi ja Püha Sinodi poolt kinnitatud kandidaatidest, kelle nimekiri oli esitatud MPEÕK Sinodi poolt, võttes arvesse kanoonilisi nõudeid valitava suhtes ja ta astub ametisse pärast tema valimise kinnitamist Moskva ja kogu Venemaa patriarhi poolt. Eestseisja volituste tähtaeg ei ole piiratud.

3.3.3. Eestseisja kannab tiitlit: “Tallinna ja kogu Eesti metropoliit”. Tema ametikoha täielik nimetus, mida kasutatakse ametlikus kirjavahetuses, sisaldab täiendit: "MPEÕK Sinodi esimees".

3.3.4. Eestseisja on Tallinna piiskopkonna kohalik piiskop.
3.3.5. MPEÕK Sinod võib valida MPEÕK Eestseisjale tema palvel Tallinna piiskopkonna juhtimisel abiks vikaarpiiskopi Moskva ja kogu Venemaa patriarhi ja Püha Sinodi poolt kinnitatud kandidaatidest, kelle nimekiri oli esitatud MPEÕK Sinodi poolt. Vikaarpiiskop  astub ametisse pärast tema valimise kinnitamist Moskva Patriarhaadi Püha Sinodi poolt. Vikaarpiiskopi pädevuse määrab Eestseisja oma äranägemise järgi.

3.3.6. Eestseisja asjaajamine toimub tema kantselei kaudu.

3.3.7. Oma kanoonilist võimu täites kohalike piiskoppide ja piiskopkondade suhtes on MPEÕK Eestseisjal muuhulgas õigus:

1.    anda kohalikele piiskoppidele vennalikku nõu ja juhatust ning lahendada vajaduse korral nende vahelisi arusaamatusi;
2.    külastada Kiriku piiskopkonda ja pidada kohapeal jumalateenistusi, samuti kontrollida isiklikult või esindaja kaudu piiskopkondade tegevust igal ajal, kui ta peab vajalikuks, teatades ette oma visiitidest kohalikele piiskoppidele;
3.    võtta vastu kaebusi kohalike piiskoppide peale ja anda neile kanooniline käik;
4.    jälgida piiskoppide hingekarjase kohuse täitmist piiskopkondades.

3.3.8. Eestseisja pühitseb Tallinna piiskopkonnas ametisse vaimulikke ja määrab nende teenistuskoha, kutsub neid ametist tagasi ja määrab nendele teisi teenuskohti kirikuotstarbekusest lähtudes, õnnistab mungaks pühitsemist, samas määrab ametisse ja kutsub ametist tagasi oma kantselei töötajaid ja sinodaalsete osakondade juhte. Sama pädevus teistes piiskopkondades kuulub kohalikele piiskoppidele.

3.3.9. Eestseisja kutsub kokku MPEÕK täiskogu ja Sinodi ja on nendel eesistuja.

3.3.10. Eestseisja esindab täievoliliselt MPEÕK-d suhetes riiklike instantside, kohalike omavalitsuste, juriidiliste ja füüsiliste isikutega, samuti sõlmib töö- ja majanduslepingud.

3.3.11. Teostades järelevalvet kanoonilisest korrast ja kirikudistsipliinist kinnipidamise üle, otsustab eestseisja Tallinna piiskopkonnas kiriklike abielude ja lahutuste küsimusi, omab õiguse kohaldada vaimulikkonna, koguduste liikmete, kloostrite elanike suhtes distsiplinaarse mõjutamise vahendeid, sealhulgas karistada neid noomituse, epitiimiaga, kõrvaldada nad ametist või keelata neil jumalateenistusi läbi viia; ühtlasi on tal õigus kas autasustada ise või esitada kiriklikuks autasustamiseks seda väärinud isikuid. Sama pädevus teistes piiskopkondades kuulub kohalikele piiskoppidele.

3.3.12. MPEÕK Eestseisja surma, tema vanaduspuhkusele mineku, kirikukohtu all olemise  korral või mõnel muul põhjusel, mis muudab tal võimatuks Eestseisja ameti täitmist enne Täiskogu kokkukutsumist, läheb Kiriku ajutine juhtimine MPEÕK vikaar- või kohalikule piiskopile, kes on vanim oma seisuse järgi, kui nende seisus on võrdne, siis sellele, kes oli pühitsetud varem ja selle puudumisel – vahetult Moskva ja kogu Venemaa patriarhile. Viimasel juhul kiireloomulistes kiriku-tsiviilõiguslikes asjades esindab MPEÕK-d Sinod ühiselt, kui Moskva ja kogu Venemaa patriarh ei määra teisiti.

3.3.13. Eestseisja taotleb Moskva ja kogu Venemaa patriarhi ees MPEÕK väärtolevate vaimulike ja ilmalike autasustamisest, autasustab ettenähtud korras neid ise, samas võtab vastu vastavaid taotlusi vikaar- ja kohalikelt piiskoppidelt.

3.3.14. MPEÕK eestseisja katedraalkirikuks on Tallinna Aleksander Nevski katedraal.

3.4. Kiriku täiskogu

3.4.1. Kõrgeimaks organiks, kelle abil eestseisja juhib Kirikut, on MPEÕK täiskogu.

3.4.2. Kiriku täiskogu teostab MPEÕK-s kõrgeimat seadusandlikku, administratiivset, kohtulikku ja kontrollvõimu.

3.4.3. Kiriku täiskogu pädevusse kuulub:

1.    MPEÕK põhikirja vastuvõtmine ja selle muutmine;
2.    MPEÕK Sinodi ja revisjonikomisjoni liikmete valimine ja tagasikutsumine;
3.    Eestseisja valimine
4.    Aasta majandusaruande ja revisjonikomisjoni akti majandusaasta aruande kontrollimise kohta kinnitamine
5.    Jooksva või eelseisva aasta (sõltuvalt Täiskogu läbiviimise ajast) eelarve kinnitamine;
6.    Kiriklike asutuste asutamine ja lõpetamine ning nende põhimääruste kinnitamine;
7.    MPEÕK kirikuautasude põhimääruse kinnitamine;
8.    teiste küsimuste lahendamine, mis on Täiskogu pädevuses vastavalt käesolevale Põhikirjale;
9.    MPEŐK lõpetamine;
10.    Täiskogu on pädev arutama ning võtma vastu otsust iga küsimuse kohta, mis puudutab või on seotud MPEÕK tegevuse eesmärkidega, Moskva ja kogu Venemaa patriarhi, Püha Sinodi, MPEÕK Eestseisja või Sinodi ettepanekul.

3.4.4. Kiriku täiskogu liikmeteks on kogu MPEÕK vaimulikkond (välja arvatud koosseisuvälised ja jumalateenistusest kõrvaldatud vaimulikud) ilmalikust Sinodi liikmed, aga ka igast kogudusest valitud üks ilmalik. Kiriku täiskogu juhataja on eestseisja.

3.4.5. Kiriku täiskogu kutsutakse kokku eestseisja poolt. Juhul kui eestseisjal ei ole võimalik Kirikut juhtida, kutsub Kiriku täiskogu kokku MPEÕK vikaar- või kohalik piiskop, kes on vanim oma seisuse järgi, kui nende seisus on võrdne, siis see, kes oli pühitsetud varem ja selle puudumisel – Sinod Moskva ja kogu Venemaa patriarhi õnnistusel. Korralised täiskogud kutsutakse kokku 1 kord aastas, erakorralised vastavalt vajadusele. Kirjalikud teated korralise täiskogu kokkukutsumise koha ja aja kohta saadetakse kogudustele välja vähemalt 4 nädalat enne täiskogu, erakorralise täiskogu kohta vähemalt 3 nädalat enne täiskogu. Kirjalikes teadetes näidatakse ka Täiskogu päevakord ning nendele lisatakse majandusaasta eelarve ja aruande projektid, samuti tulevaste ettekannete teesid.

3.4.6. Kiriku täiskogu on pädev otsuseid vastu võtma, kui tema töös on esindatud vähemalt 2/3 MPEŐK täiskogu liikmetest, mis näidatud käesoleva põhikirja punktis 3.4.4. Juhul, kui Täiskogul ei ole esindatud otsuse vastuvõtmiseks piisav Täiskogu liikmete arv, siis toimub korduv Täiskogu sama päevakorraga mitte varem kui üks päev ja mitte hiljem kui 3 kuud. Korduv Täiskogu on pädev otsuseid vastu võtma, kui Täiskogul on esindatud vähemalt ¼ Täiskogu liikmetest, kui sellest on märgitud teates esimesest Täiskogust. Täiskogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustavaks täiskogu juhataja hääl. Hääletamise protseduuri määrab täiskogu. Täiskogu istungid protokollitakse, protokollile kirjutavad alla eestseisja ja protokollijad.

3.4.7. MPEÕK täiskogu otsused kinnitab Moskva ja kogu Venemaa patriarh. Täiskogu otsused saadetakse kõikidele MPEÕK kogudustele pärast nende kinnitamist Moskva ja kogu Venemaa patriarhi poolt. MPEÕK põhikirja kinnitab Moskva ja kogu Venemaa patriarh, tulevikus kinnitatakse tema poolt ainult MPEÕK põhikirja kanoonilist laadi muudatused. Pärast MPEÕK Täiskogu otsuste Moskva ja kogu Venemaa patriarhi poolt kinnitamist, korraldab Eestseisja Kantselei MPEÕK Täiskogu protokollide kinnitatud koopiate piiskopkondadele laialisaatmise.

3.5. Sinod

3.5.1. MPEÕK täiskogu istungite vaheajal juhib eestseisja Kirikut MPEÕK juhatuse - Sinodi kaasabil, mis koosneb eestseisjast, vikaarpiiskopist (kui ta on olemas), kohalikest piiskoppidest ning iga piiskopkonna vaimulike esindajast, keda määrab kohalik piiskop, aga samuti Kiriku täiskogu poolt Sinodi liikmeteks 3 aastaks valitud kahest vaimulikust ja kahest ilmalikust. Väljalangenud Sinodi liikmete asemele asuvad MPEÕK Eesseisja õnnistusel enim hääli kogunud kandidaadid (vaimulikud vaimulike, ilmalikud ilmalike asemele).

3.5.2. Eestseisja on Sinodi esimees ja ta kutsub Sinodi kokku vastavalt vajadusele. Põhikirja punktis 3.3.12. toodud juhtumitel, kui Eestseisjal on võimatu oma ametit täita, kutsub Sinodi kokku vanim piiskop ja tema puudumisel – vanim vaimulik.

3.5.3. Eestseisja nimetab ametisse Sinodi sekretäri, kes ei pea olema Sinodi liige.

3.5.4. Sinodi pädevusse kuulub:

1.    Kiriku täiskogu otsuste elluviimine;
2.    Kiriku täiskogu istungite ettevalmistamine ja Kiriku täiskogule oma aastaaruannete esitamine;
3.    piiskopkondade asutamise ja lõpetamise ettepanekute Moskva ja kogu Venemaa patriarhile ja Püha Sinodile esitamine;
4.    MPEÕK piiskoppide valimine Moskva ja kogu Venemaa patriarhi ja Püha Sinodi poolt kinnitatud kandidatitest, sealhulgas MPEÕK Sinodi poolt eelnevalt esitatud kandidaatitest;
5.    kirikuasutuste põhimääruste kinnitamine ja nende juhtide määramine;
6.    MPEÕK kirikukohtu süsteemi põhimääruse kinnitamine;
7.    ajutiste ja alatiste komisjonide moodustamine ja lõpetamine, nende põhimääruste kinnitamine ning rahastamise korraldamine;
8.    järelevalve piiskopkondade tegevuse üle;
9.    piiskopkondade, kloostrite ja üldkiriklike asutuste revisjon;
10.    kirikuhoonete ehitamise, kapitaalremondi ja restaureerimise plaanide läbivaatamine;
11.    piiskopkondadelt ja kloostritelt üldkiriklikeks vajadusteks laekuvate sissemaksete suuruse ja maksekorra kindlaksmääramine ja kontroll nende laekumise üle;
12.    piiskopkondade ja kloostrite põhikirjade kinnitamine;
13.    koguduste tüüppõhikirjade kinnitamine;
14.    uute kloostrite avamise algatamine;
15.    muude küsimuste otsustamine, mis on esitatud eestseisja poolt, väljaarvatud täiskogu pädevusse kuuluvad küsimused.

3.5.5. Sinod on pädev võtma vastu otsuseid, kui tema tööst võtavad osa juhataja ja vähemalt pooled Sinodi liikmetest. Sinodi otsused jõustuvad pärast nende kinnitamist eestseisja poolt.

3.5.6. Sinodi istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik Sinodi koosolekul osalenud liikmed.

3.6. Üldkiriklikud asutused ja kloostrid

3.6.1. Üldkiriklikud asutused on kutsutud ellu abistamaks MPEÕK Eestseisjat tema täitevvõimu teostamisel MPEÕK juhtimisel, valgustustöös ja jumalateenistuste korraldamisel.

3.6.2. Üldkiriklikud asutused on: MPEÕK Eestseisja kantselei, sinodaalsed osakonnad, vaimulikud- ja üldhariduslikud õppeasutused, aga ka õigeusu ühingud, assotsiasioonid, vennaskonnad (õeskonnad), fondid ja muud ühingud, mis on asutatud MPEÕK Eesseisja või Sinodi otsusega ning tegutsevad MPEÕK järelvalve all kooskõlas MPEÕK eesmärkide ja ülesannetega. Üldkiriklikud asutused võivad omada sõltumatu juriidilise isiku staatust.

3.6.3. MPEÕK on pädev asutama kas oma ühinguid või osa võtma ühiste (sealhulgas ka välispartneritega) äri- ja mittetulundusühingute asutamisel heategevuslikul, valgustuslikul, kirjastuslikul, kunstilisel, restaureerimisalasel ja muul eesmärgil, kui see ei ole vastuolus Eesti Vabariigi seaduste ja käesoleva Põhikirjaga.

3.6.4. Klooster on õigeusklike meeste või naiste kogukond, kes on vabatahtlikult valinud munga eluviisi vaimse ja moraalse täiustumise ja õigeusu ühise tunnistamise eesmärgil MPEÕK Eesseisja poolt määratud kloostri eesseisja juhatusel. Kloostri põhikiri kinnitatakse MPEÕK Sinodi poolt. Kloostrid on iseseisvad juriidilised isikud.

3.6.5. MPEÕK kanoonilisel territooriumil võivad tegutseda Moskva Patriarhaadi stavropigiaalsed kloostrid, mis asuvad Moskva ja kogu Venemaa patriarhi järelevalve ja kanoonilise juhtimise all, kes määratleb suhteid MPEÕK ja stavropigiaalsete kloostrite vahel.

3.6.6. MPEÕK kanoonilisel territooriumil tegutseb käesoleval ajal Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster.

3.7. Piiskopkonnad

3.7.1. MPEÕK on jagatud territoriaalseteks struktuuriüksusteks – piiskopkondadeks eesotsas kohalike piiskoppidega, mis ühendavad piiskopkondade asutusi, praostkondasid ning kogudusi. Piiskopkondasid asutatakse ja nende piire määratletakse MPEÕK Sinodi ettepanekul Moskva ja kogu Venemaa patriarhi ja Püha Sinodi poolt järgneva kinnitamisega Moskva Patriarhaadi Piiskoppide Täiskogu poolt.

3.7.2. Kohalik piiskop valitakse Sinodi poolt Moskva ja kogu Venemaa patriarhi ja Püha Sinodi poolt kinnitatud kandidaatidest, sealhulgas MPEÕK Sinodi poolt eelnevalt esitatud kandidaatidest. Piiskopid kannavad tiitleid, mis sisaldavad piiskopikateedri linna nime.

3.7.3. Piiskopi kandidaadiks valitakse isik, kes ei ole noorem kui 30 aastat, kes on munk või vallaline valge vaimulik, kes laseb end tingimata mungaks pühitseda. Kandidaat peab vastama piiskopi kõrgele seisusele oma moraalsete omadustega ning peab olema teoloogilise haridusega.

3.7.4. Kohalik piiskop seisab piiskopkonna eesotsas ning talle kuulub täielik hierarhiline võim usuõpetuse, pühitsemise ja hingekarjase asjades, juhindudes oma tegevuses Pühakirjast, pühadest kaanonitest ja MPEÕK eestseisja vennalikest nõuannetest.

3.7.5. Piiskopkonna pädevusse kuuluvad:

1.    uute koguduste, mis kuuluvad piiskopkonna struktuuri, avamine ja nende põhikirjade kinnitamine;
2.    praostkondade moodustamine ja nende piiride määratlemine;
3.    piiskopkonna struktuuri kuuluvate koguduste tegevuse üle järelevalve teostamine ning revideerimine;
4.    piiskopkonna asutuste asutamine ning nende põhikirjade kinnitamine;
5.    muude küsimuste lahendamine vastavalt Moskva Patriarhaadi kanoonilisele põhikirjale, käesolevale Põhikirjale ja piiskopkonna põhikirjale.

3.7.6. Teostades piiskopkonna koguduste juhtimist, piiskopkonna piiskop:

1.    määrab koguduste eesseisjaid ja muid vaimulikke;
2.    võib kutsuda kokku koguduste üldkoosolekuid;
3.    algatab koguduse nõukogu liikmete tagasikutsumist, kes rikuvad kanoonilisi norme ja koguduste põhikirju;
4.    annab õnnistuse kirikute, palvemajade, kabelite ja muude kiriklike hoonete ehitamisele ja remontimisele ning tagab, et nende välimus ja sisustus vastavad õigeusu traditsioonile;
5.    lahendab teisi küsimusi, vastavalt Moskva Patriarhaadi kanoonilisele põhikirjale, käesolevale Põhikirjale ja piiskopkonna põhikirjale.

3.7.7. Piiskopkonna piiskopil on õigus võtta vastu piiskopkonna vaimulikkonda teistest piiskopkondadest loakirjade olemasolul ning lasta vaimulikke teistesse piiskopkonnadesse, saates piiskoppide järelepärimistel vaimulike isiklikud toimikud ja loakirjad.

3.7.8. Piiskopkonna piiskop on vastutav oma tegevuse eest MPEÕK Eestseisja ees. Aruanne piiskopkonna elu kohta esitatakse MPEÕK Eestseisjale 15. märtsiks pärast aruandeaasta lõppu.

3.7.9. Igas piiskopkonnas moodustatakse piiskopkonna juhtimisorganid, mis tegutsevad kaanonite, käesoleva Põhikirja ja piiskopkonna põhikirja piires.

3.7.10.Piiskopkonna täiskogu on kõrgeim piiskopkonna juhtimisorgan, mille abil juhib piiskop piiskopkonda. Piiskopkonna täiskogu koosneb vaimulikest, munkadest ja ilmalikest, kes esindavad piiskopkonna kanoonilisi üksusi. Piiskopkonna täiskogu juhatajaks on piiskopkonna piiskop.
3.7.11. Piiskopkonna piiskop kutsub piiskopkonna täiskogu kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui üks kord aastas. Piiskopkonna täiskogu liikmete valimiste korra määrab piiskopkonna nõukogu.

3.7.12.Piiskopkonna täiskogu pädevuses on:

1.    piiskopkonna nõukogu liikmete valimine;
2.    piiskopkonna asutuste moodustamine ning nende rahastamise tagamine;
3.    piiskopkonna üldiste reeglite ja ettekirjutuste väljatöötamine vastavalt MPEÕK täiskogude ja Sinodi otsustele;
4.    järelevalve piiskopkonna elu üle;
5.    teadete ärakuulamine piiskopkonna seisundi, piiskopkonna asutuste ja kloostrite elu kohta ning vastavate otsuste langetamine;
6.    täidab muid piiskopkonna põhikirjaga ettenähtud volitusi.            

3.7.13. Piiskopkonna piiskopi õnnistusel asutatakse piiskopkonna nõukogu, mis on piiskopkonna juhtivorgan piiskopkonna täiskogude vahel. Piiskopkonna nõukogu esimeheks on piiskopkonna piiskop. Piiskopkonna nõukogu on aruandekohustuslik piiskopkonna täiskogu ees.
3.7.14. Piiskopkonna nõukogu koosneb vähemalt 4 preestrist, kellest pooled nimetab piiskopkonna piiskop ja ülejäänud valitakse piiskopkonna täiskogu poolt üheks aastaks.

3.7.15. Piiskopkonna nõukogu kutsutakse kokku regulaarselt, kuid vähemalt üks kord kvartalis ja töötab piiskopkonna piiskopi poolt esitatud päevakorra põhjal.

3.7.16. Piiskopkonna nõukogu pädevuses on:

1.    piiskopkonna täiskogu liikmete valimiste korra määramine;
2.    piiskopkonna täiskogudele aastaaruande ja järgmise aasta eelarve esitamine;
3.    praostkondade ja koguduste piiride määramine;
4.    järelevalve koguduste ja piiskopkonna asutuste üle;
5.    kirikute ehitus-, kapitaalremondi- ja restaureerimisplaanide arutamine ja nende esitamine Sinodile kinnitamiseks;
6.    piiskopkondlike sissemaksete määrade ja tasumise korra kehtestamine  kogudustele ning kontroll nende laekumise üle;
7.    muude küsimuste lahendamine, mida piiskopkonna piiskopi suunab piiskopkonna nõukogule arutamiseks, väljaarvatud piiskopkonna täiskogu pädevusse kuuluvad küsimused;
8.    muude küsimuste lahendamine, mis on piiskopkonna nõukogu pädevuses piiskopkonna põhikirja kohaselt.

3.7.17. Piiskopkonna valitsus on piiskopkonna täitevorgan, mis on piiskopkonna piiskopi otsesel juhtimisel ning mis on ette nähtud koos teiste piiskopkonna asutustega abistamaks piiskopkonna piiskoppi täitevvõimu teostamisel. Piiskopkonna valitsuse töö korraldab sekretär, kelle määrab piiskopkonna piiskop.

3.7.18. Piiskopkonna valitsuse sekretär vastutab piiskopkonna asjaajamise pidamise eest ning piiskopkonna piiskopi poolt määratletud pädevuses abistab piiskopkonna piiskoppi piiskopkonna ja piiskopkonna valitsuse juhtimisel.

3.7.19. Piiskopkond eraldab kohustuslikus korras üldkiriklikeks vajadusteks sissemakseid, mis on korjatud piiskopkonna kanoonilisel territooriumil MPEÕK Sinodi poolt kehtestatud määras ja korras.

3.7.20. Piiskopkondades moodustatakse ja tegutsevad piiskopkonna kohtud vastavalt MPEÕK kirikukohtuliku süsteemi põhimäärusele. Piiskopkonna kirikukohtud on esimese astme kohtud.

3.8. Praostkonnad

3.8.1. Piiskopkonnad võivad olla territoriaalselt jagatud praostkondadeks eesotsas praostiga. Praoste nimetab ametisse kohalik piiskop oma piiskopkonna koguduste eesseisjate hulgast.

3.8.2. Praosti kohustuste hulka kuulub:

1.    hoolitsemine õigeusu puhtuse ja usklike kiriklik-kõlbelise väärika kasvatuse eest;
2.    järelevalve jumalateenistuste õigsuse ja regulaarsuse üle, samuti kirikute kauniduse ja korrashoiu üle, kirikliku jutluse olukorra üle;
3.    hoolitemine MPEÕK eestseisja ja kohaliku piiskopi määruste ja juhiste täitmise eest;
4.    hoolitsemine koguduste sissemaksete õigeaegse laekumise eest kohaliku piiskopi kantseleisse;
5.    vaimulikele soovituste andmine nii nende kohustuste täitmise kui isikliku elu suhtes;
6.    vaimulike vahel, samuti vaimulike ja ilmalike vahel arusaamatuste lahendamine ilma formaalse kohtumenetluseta, aga ettekandega kohalikule piiskopile kõige olulisemate juhtumite kohta;
7.    kiriklike õigusrikkumiste eeluurimine kohaliku piiskopi sellekohase korralduse alusel;
8.    taotluste esitamine kohalikule piiskopile seda väärinud vaimulike ja ilmalike kiriklikuks autasustamiseks;
9.    vaimulike, diakonite, köstrite ja regentide vabade ametikohtade täitmiseks kohalikule piiskopile ettepanekute esitamine;
10.    hoolitsemine usklike hingekarjatamise eest kogudustes, kus ajutiselt puuduvad vaimulikud;
11.    järelevalve kirikuhoonete ehitamise ja remontimise üle praostkonna piires;
12.    hoolitsemine kirikutes kõige vajaliku olemasolu eest; korrapäraste jumalateenistuste teostamiseks ja koguduse korralikuks asjaajamiseks;
13.    teiste kohustuste täitmine, mis on pandud tema peale kohaliku piiskopi poolt.

3.8.3. Praost võib läbi viia koguduste üldkoosolekuid kohaliku piiskopi korraldusel, kui eesseisja ametikoht on vaba või üldkoosoleku päevakorras on eesseisja isikut puudutav küsimus või eesseisja palvel.

3.8.4. Kohaliku piiskopi õnnistusel võib praost kutsuda kokku vaimulike vennalikke koosolekuid praostkonna ühiste kiriklike vajaduste arutamiseks.

4. KOGUDUSED


4.1. Üldsätted

4.1.1. Kogudus on õigeusuliste kristlaste ühendus, mis koosneb vaimulikest ja ilmalikest. Kogudus moodustab MPEÕK piiskopkonna osa, ta asub kohaliku piiskopi kanoonilise juhtimise all ja tema poolt ametisse nimetatud preestri - eesseisja juhtimise all.

4.1.2. Koguduse liikmeks võib olla iga õigeusklik kristlane, kes osaleb koguduse jumalateenistuslikus kirikuelus. Koguduse liikmeks võtab vastu eesseisja liikmeksastuja (alaealiste või teovõimetute puhul vastavalt vanemate või eestkostjate) kirjaliku avalduse põhjal, kandes liikme Koguduseraamatusse.

4.1.3. Koguduse liikme väljaastumine kogudusest omal soovil toimub tema kirjaliku avalduse põhjal, mis esitatakse eesseisja nimele. Kogudusest väljaheitmine toimub koguduse üldkoosoleku otsuse põhjal eesseisja või kirikuameti ettepanekul. Kirikuosadusest lahutamine toimub vastavalt Õigeusu Kiriku kanoonilistele normidele.

4.1.4. Kogudus on juriidiline isik ja ta omab oma põhikirja, mis vastab koguduset tüüp- põhikirjale ning on kinnitatud kehtestatud korras.

4.1.5. Kogudus omab ametlikku nimetust, mis sisaldab pühakoja ja linna (asunduse) nimetust.

4.1.6. Kogudus kasutab oma nimetusega blanketti ja pitsatit.

4.1.7. Oma vaimulikus ja administratiiv-finantsilises tegevuses on kogudus aruandekohustuslik piiskopkonna piiskopi ees.

4.1.8. Kogudus võib luua laste ja täiskasvanute harimiseks üldhariduslikke, pühapäeva- või katekismuse koole, samuti teostada õpetust teistes vormides.

4.1.9. Kogudust juhib eesseisja. Koguduse juhtimisorganiteks on Koguduse üldkoosolek ja Koguduse nõukogu.

4.1.10. Koguduse lõpetamine toimub koguduse üldkoosoleku otsusega, mis jõustub alles pärast MPEÕK eestseisja ja Sinodi kinnitamist. Pärast koguduse lõpetamist läheb koguduse vara üle piiskopkonna omandusse, mille kanoonilisel territooriumil asus kogudus, kui piiskopkonnal on juriidilise isiku õigused ja nende puudumisel – MPEÕK omandusse.

4.1.11. Kogudus eraldab piiskopkonnale, mille kanoonilisel territooriumil ta asub, kohustuslikus korras sissemakseid piiskopkondlike vajaduste katteks mahus ja korras, mille kehtestab piiskopkonna nõukogu.

4.2. Eesseisja

4.2.1. Eesseisja teostab koguduse ja kirikuameti vaimulikku juhtimist ja valitsemist, Koguduse Nõukogu esimehena määrab ja kutsub tagasi (vajaduse korral sõlmides ja lõpetades vastavaid lepinguid) isikuid, kes võtavad osa jumalateenuste läbiviimisest ja muust religioossest ja majanduslikust tegevusest. Ta on vastutav kanooniliste, jumalateenistuslike, usuõpetuslike ja heategevuslike küsimuste lahendamise eest. Majanduslike küsimuste lahendamisel võetakse arvesse Koguduse Nõukogu arvamust.

4.2.2. Eesseisja nimetatakse ametisse ja kutsutakse ametist tagasi piiskopkonna piiskopi poolt, kui muud ei ole ettenähtud seadusega või piiskopkonna põhikirjaga. Eesseisja on aruandekohustuslik oma tegevuses piiskopkonna piiskopi ees. Aruanne koguduse elust möödunud aasta eest esitatakse piiskopkonna piiskopile hiljemalt järgneva aasta 1-ks veebruariks.

4.2.3. Eesseisja on juhataja Koguduse üldkoosolekul ja Koguduse nõukogu istungil.

4.2.4. Eesseisja teostab koguduse ametlikku kirjavahetust, kinnitab tõendid antud koguduses toimunud ristimiste ja abielulaulatuste kohta, nõukogu esimehena esindab täievoliliselt kogudust suhetes riigi- ja kohalike omavalitsuste organitega, muude füüsiliste ja juriidiliste isikutega.

4.3. Koguduse üldkoosolek

4.3.1. Koguduse üldkoosolek koosneb koguduse kirikuametist ja vähemalt 18.a. vanuseks saanud koguduse teovõimelistest liikmetest, kes peavad olema registreeritud koguduseraamatus ja kes on osalenud aktiivselt vähemalt ühe aasta koguduse jumalateenistuslikus, vaimulikus ja praktilises kirikuelus ja kes täidavad kristliku vagaduse ning käesoleva põhikirja norme.

4.3.2. Uute liikmete vastuvõtmine Koguduse üldkoosoleku liikmeteks, aga ka väljaastumine üldkoosoleku liikmetest toimub eesseisja ettepanekul Koguduse üldkoosoleku otsuse alusel vastavalt Koguduse üldkoosolekule liikmekandidaadi (sisseastumise puhul) või liikme (väljaastumise puhul) avalduse alusel. Koguduse üldkoosoleku liikmetest võib välja heita isikuid, kes on rikkunud kiriklikku korda või kes ei tunnista usu ja kõlbluse põhimõtteid või kes tervislikel põhjustel või vanuse tõttu ei vasta enam punktis 4.3.1. sätestatud nõuetele.

4.3.3. Koguduse üldkoosolek kutsutakse kokku eesseisja ja Koguduse nõukogu poolt vajaduse korral, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Koguduse üldkoosoleku toimumise kohast ja ajast teatatakse vähemalt 1 nädal enne koosolekut vastava teadaandega pühakojas või Koguduse üldkoosoleku poolt kinnitatud teisel viisil.

4.3.4. Koguduse üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma, kui tema töös on esindatud vähemalt 1/3 Koguduse üldkoosoleku täieõiguslikest liikmetest. Koguduse üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega ja kinnitatakse üldkoosoleku juhataja poolt. Häälte võrdsuse korral on otsustavaks juhataja hääl.

4.3.5. Koguduse üldkoosolek valib Koguduse nõukogu ja revisjonikomisjoni, määrab Koguduse nõukogu töö käigu, planeerib koguduse haridusliku-, heategevusliku- ja majandusliku tegevuse, määrab kindlaks koosseisunimestiku.

4.3.6. Koguduse eelarve ja aastaaruanne võetakse vastu Koguduse üldkoosoleku poolt ja kinnitatakse eesseisja poolt.

4.4. Koguduse nõukogu

4.4.1. Koguduse nõukogu on koguduse juhatus, mis juhib koguduse jooksvat tööd ja on aruandekohustuslik Koguduse üldkoosoleku ees.

4.4.2. Koguduse nõukogu koosneb esimehest, Koguduse vanemast ja laekurist. Koguduse üldkoosolek valib vajadusel täiendavalt Koguduse nõukogu liikmeid. Koguduse nõuogu on pädev otsuseid vastu võtma tingimusel, et koosolekust võtab osa üle poole tema liikmetest eesotsas eesseisjaga. Koguduse nõukogu otsused jõustuvad pärast nende  kinnitamist eesseisja poolt.
4.4.3. Koguduse nõukogu organiseerib Koguduse üldkoosoleku otsuste täimist, esitab Koguduse üldkoosolekule koguduse majandustegevuse plaanid, vastutab koguduse vara säilimise eest, lahendab jooksvaid majandusküsimusi, teostab koguduse rahaliste vahendite arvestust, teostab kontakte riigivõimu- ja valitsemisorganitega ja muude juriidiliste ja füüsiliste isikutega, astub tsiviilsuhetesse, sõlmib lepinguid, esindab Kogudust kohtus. Koguduse nõukogu kosolekud ja seal vastuvõetud otsused protokollitakse ja kirjutatakse alla koosoleku juhataja ja protokollija poolt.

4.4.4. Koguduse nõukogu esimees on eesseisja, kui kohalik piiskop ei määra Koguduse nõukogu esimeheks teist isikut vaimulikest. Sel juhul täidab Nõukogu esimees eesseisja asemel käesoleva Põhikirja punktides 4.2.1. ja 4.2.4. sätestatud kohustusi majandusliku tegevuse ja lepingute sõlmimise osas.

4.4.5. Koguduse nõukogu esimees esindab täievoliliselt Koguduse nõukogu tööalastes suhetes rahandus-majanduslikes ja administratiivküsimustes. Ühtlasi sõlmib ta Koguduse nimel lepinguid, esindab Kogudust kohtus ja omab õigust allkirjastada Kogudusest lähtuvat dokumentatsiooni, vajaduse korral on tal õigus anda välja volitus vastavate korralduste täitmiseks.

4.4.6. Koguduse vanem ja laekur valitakse Koguduse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks Koguduse üldkoosoleku liikmete hulgast ja kinnitatakse ametisse eesseisja poolt.

4.4.7. Koguduse vanem korraldab koduse majanduslikku tegevust, hoolitseb Koguduse tegevuse eri suundade materiaal-tehnilise varustatuse eest ja võib eesseisja poolt välja antud volituse alusel sõlmida Koguduse nimel töölepinguid.

4.4.8. Laekur peab rahaliste summade ja annetuste arvestust, koostab aasta finantsaruande.

4.4.9. Panga- ja muud rahalised dokumendid allkirjastatakse Koguduse nõukogu esimehe ja laekuri poolt.

4.5. Koguduse revisjonikomisjon

4.5.1. Koguduse revisjonikomisjon koosneb kolmest liikmest, kes valitakse Koguduse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks ja ta on vastutav eesseisja ja Koguduse üldkoosoleku ees.

4.5.2. Revisjonikomisjon korraldab regulaarselt koguduse revisjone, mille hulka kuuluvad rahaliste vahendite olemasolu kontroll, teostatud kulutuste ja raamatupidamise seaduslikkuse ja õigsuse kontroll, koguduse vara seisukorra kontroll, iga-aastase inventuuri läbiviimine, rahaliste vahendite ja annetuste laekumiste kontroll, sealhulgas korjanduskarpide avamise kontroll.

4.5.3. Revisjonikomisjon koostab teostatud kontrollimiste kohta aktid ja esitab nad Koguduse üldkoosolekule. Revisjonikomisjoni dokumendid on kehtivad, kui nad on allkirjastatud vähemalt kahe revisjonikomisjoni liikme poolt.

5. VARA MOODUSTUMISE, VALDAMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD

5.1. MPEÕK valdab, kasutab ja käsutab vallas- ja kinnisvara ja rahalisi vahendeid eestseisja all ning korras, milline on ettenähtud kiriklike kaanonitega, käesoleva põhikirjaga ja Eesti Vabariigi seadustega.

5.2. MPEÕK rahalisi vahendeid ja vara käsutab eestseisja kooskõlastatult MPEÕK Sinodiga.

5.3. MPEÕK, tema piiskopkondade, koguduste, kloostrite ja kiriklike asutuste tulude laekumise ja vara moodustamise allikateks on:

1.    jumalateenistuste, sakramentide, talituste ja riituste läbiviimisel MPEÕK kirikutes saadud annetused;
2.    füüsiliste ja juriidiliste isikute, riiklike, ühiskondlike ja muude ettevõtete, asutuste, ühingute ja sihtasutuste annetused;
3.    õigeusu usulise otstarbega esemete ja õigeusu vaimuliku kirjanduse levitamisel (küünlad, ikoonid, rüüd, kirikutarbed, raamatud, ajakirjad, ajalehed, suveniirid, audiovisuaalsed salvestused jne) saadud annetused;
4.    MPEÕK asutuste ja ettevõtete tegevusest saadud tulu, mis eraldatakse MPEÕK põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;
5.    kirikuasutuste, piiskopkondade, piiskopkonna asutuste, missioonide, kloostrite abikirikute, esinduste, samuti koguduste, kloostrite, vennas- ja õeskondade, nende asutuste, ja ühingute jms. sissemaksed;
6.    MPEÕK kanooniliste üksuste poolt iseseisvalt või koos teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega asutatud ettevõtete kasumi eraldised;
7.    muud seadusandlusega lubatud laekumised, kaasa arvatud tulu väärtpaberitest ja deposiitkontodele paigaldatud hoiustest.

5.4. MPEÕK-l on õigus asutada ettevõtteid, kes tegelevad kirikutarvete, küünalde ja usulise sisuga kirjanduse valmistamise ja levitamisega.

5.5. Piiskopkondadel juriidilise isiku õigustega ning Kogudusel on õigus vallata ja kasutada vallas- või kinnisvara kui omanikud, kuid kiriku vallasvara (ikoonid, jumalateenistustarvikud jms) võivad nad käsutada üksnes piiskopi loal ning kinnisvara – ainult MPEÕK eestseisja loal kooskõlastatult MPEÕK Sinodiga. Piiskopkonna rahalisi vahendeid käsutab piiskop ja koguduse rahalisi vahendeid - Koguduse Nõukogu.

5.6. Kiriku vara, mis oli kohalikul piiskopil vastavalt tema ametikohale ja ametile ning mis asub piiskopi ametlikus residentsis kantakse piiskopkonna inventuuriraamatusse pärast tema üleviimist teisele piiskopikateedrile või tema surma korral ja jääb piiskopkonna omandusse või MPEÕK omandusse, kui piiskopkond ei ole juriidiline isik, ning antakse üle kasutusse äsja ametisse valitud kohalikule piiskopile. Surnud piiskopi isiklik vara pärandatakse vastavalt pärimisseadusandlusele.

5.7. MPEÕK-l, ta piiskopkondadel, kogudustel ja kloostritel on õigus võtta vastu mitterahalisi teenuseid füüsilistelt isikutelt, aga ka annetusi.

5.8. MPEÕK, ta piiskopkondade, koguduste ja kloostrite omandi võivad moodustada: hooned, maa, kultusesemed; sotsiaalse, heategevusliku ja majandusliku suunitlusega objektid, aga ka muu vara, milline on saadud ja/või saadakse kas MPEÕK või tema koguduste poolt kas omavahendite või juriidiliste ja füüsiliste isikute annetuste arvel, sealhulgas MPEÕK või tema koguduste kasutuses olev vara, mis omandatakse kehtivate õigusaktidega ettenähtud alustel ja korras.

5.9. MPEÕK-l, ta piiskopkondadel, kogudustel ja kloostritel on õigus avada arveldus- ja valuutaarveid nii Eesti Vabariigi pankades kui ka välismaal.

6. KIRIKU REVISJONIKOMISJON

6.1. Kiriku revisjonikomisjon koosneb kolmest liikmest, kellest kaks on vaimulikud ja üks ilmalik ning keda valitakse Täiskogu poolt kolmeks aastaks, ja ta on aruandekohustuslik MPEÕK Eestseisjale ja Sinodile.

6.2. Revisjonikomisjon viib läbi vähemalt üks kord aastas MPEÕK majandustegevuse revisjoni ning Eestseisja korralduse järgi üldkirikuasutuste, piiskopkondade ja kloostrite majandustegevuse revisjone. Revisjon hõlmab kontrolli rahaliste vahendite olemasolu, tehtud kulude ja raamatupidamise seaduslikkuse ning korrektsuse üle, samas kontrolli kirikliku vara seisukorra ning tulude ja annetuste laekumise üle.

6.3. Teostatud revisjonidest koostab revisjonikomisjon aktid ning esitab nad MPEÕK Eestseisjale kinnitamiseks. Akt majandusaasta aruande kontrollimise kohta esitatakse samuti MPEÕK Täiskogule kinnitamiseks. Revisjonikomisjoni dokumendid on kehtivad, kui nad on allkirjastatud vähemalt komisjoni kahe liikme poolt.

7. LÕPPSÄTTED

7.1. MPEÕK kui juriidilise isiku lõpetamine toimub MPEÕK täiskogu otsusel, mis on kinnitatud Moskva ja kogu Venemaa Patriarhi ja Moskva Patriarhaadi Piiskoppide Täiskogu poolt.

7.2. Likvideerimiskomisjoni liikmed on Sinodi liikmed, kui MPEÕK-i täiskogu polnud määranud likvideerijateks muid isikuid.

Põhikirja uus sõnastus on vastuvõetud MPEÕK täiskogu 15. mai 2012 otsusega.

 

© GC

Trascina file per caricare