Print Friendly

Il provvedimento è disponibile nelle seguenti lingue:

Perekonnaseadus

Vastu võetud 12. oktoobril 1994. a (terviktekst aprill 2005)

(RT I 1994, 75, 1326), jõustunud 1. jaanuaril 1995. a., muudetud järgmiste seadustega:

23.03.2005 jõust.01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124;

15.12.2004 jõust.31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1;

24.03.2004 jõust.08.04.2004 - RT I 2004, 22, 148;

25.02.2004 jõust.14.05.2004 - RT I 2004, 14, 92;

03.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 78, 527;

05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336;

30.05.2001 jõust.30.06.2001 - RT I 2001, 53, 307;

17.01.2001 jõust.01.03.2001 - RT I 2001, 16, 69;

31.05.2000 jõust.01.08.2000 - RT I 2000, 50, 317;

17.04.97 jõust.19.05.97 - RT I 1997, 35, 538;

12.03.97 jõust.19.04.97 - RT I 1997, 28, 422;

26.06.96 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953;

28.05.96 jõust.08.06.96 - RT I 1996, 40, 773.

I osa

Abielu

1. peatükk

Abielu sõlmimine

§ 1. Abielu sõlmimise kord

(1)        Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel.

(2)        Õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt.

(3)        Abielu sõlmitakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele avalduse esitamisest.

(4)        Mõjuvatel põhjustel võib abiellujate soovil perekonnaseisuasutus käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud tähtaegu lühendada või pikendada. Tähtaega võib pikendada kuni kuue kuuni, arvates avalduse esitamisest.

(5)        Abielu sõlmivad abiellujad isiklikult, üheaegselt kohal olles. Abielu on sõlmitud, kui abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud.

§ 2. Abielu sõlmimise eeldused

(1)        Abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil.

(2)        Abielu ei või sõlmida, kui abielluja ei kinnita oma abiellumissoovi või kui abielluja ei ole abiellumisealine või kui ilmnevad käesoleva seaduse paragrahvis 4 nimetatud asjaolud.

§ 3. Abiellumisiga

(1)        Isik on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks.

(2)        15-18-aastane alaealine võib abielluda oma vanemate või eestkostja kirjalikul nõusolekul.

(3)        Kui lapsel on üks vanem või kui teine vanem on teadmata kadunud või teisele vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja, samuti kui ühelt vanemalt on vanema õigused ära võetud, piisab 15-18-aastase alaealise abiellumiseks ühe vanema nõusolekust.

(05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

(4)        Kui kas või üks vanematest või eestkostja ei anna abiellumiseks nõusolekut, võib kohus anda abiellumisloa ühe vanema või eestkosteasutuse avalduse alusel. Kohus annab abiellumisloa, kui abiellumine vastab alaealise huvidele.

§ 4. Abielu sõlmimise takistus

Abielu ei või sõlmida:

1)         isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus;

2)         otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel, vendade ja õdede ning poolvendade ja -õdede, lapsendajate ja lapsendatute, samuti sama isiku poolt lapsendatute vahel;

3)         isikute vahel, kellest vähemalt ühele on määratud eestkostja tema piiratud teovõime tõttu (välja arvatud käesoleva seaduse § 3 2.-4. lõikes nimetatud juhtudel).

(05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

§ 41. Vaimuliku õigus keelduda abielu sõlmimisest

Lisaks käesoleva seaduse §-s 4 sätestatule on kiriku, koguduse või koguduste liidu vaimulikul, kellele käesoleva seaduse § 1301 alusel on regionaalminister andnud abielu sõlmimise õiguse, õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele.

(30.05.2001 jõust.30.06.2001 - RT I 2001, 53, 307; 24.03.2004 jõust.08.04.2004 - RT I 2004, 22, 148)

2. peatükk

Abikaasade isiklikud õigused

§ 5. (Kehtetu - 15.12.2004 jõust.31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

§ 6. Kitsenduste keeld

Abikaasade isiklikke õigusi ja vabadusi kitsendavad kokkulepped on tühised.

3. peatükk

Abikaasade varalised õigused

1. jagu.

Üldsätted

§ 7. Abikaasade varaliste õiguste alus

Abikaasade varalised õigused määratakse kindlaks seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud.

2. jagu.

Abieluvaraleping

§ 8. Abieluvaralepingu mõiste

(1)        Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt käesoleva peatüki 3. jaos sätestatust, kui seadusest ei tulene teisiti.

(2)        Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud või kui leping ei hõlma abikaasade kogu vara, kohaldatakse abikaasade vara või abieluvaralepinguga hõlmamata vara suhtes käesoleva peatüki 3. jaos sätestatut.

§ 9. Abieluvaralepingu sisu

(1)        Abieluvaralepinguga võidakse kindlaks määrata:

1)         milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks;

2)         milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara;

3)         kuidas abikaasade ühisvara vallata, kasutada ja käsutada;

4)         kuidas abikaasade ühisvara jagada;

5)         abikaasade vastastikused ülalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu lõppemisel;

6)         abikaasade muud vastastikused varalised õigused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega.

(2)        Abieluvaralepinguga ei või:

1)         lugeda abikaasade ühisvaraks vara, mis abikaasa on kinke või pärimise teel omandanud tingimusega, et see kuulub temale lahusvarana;

2)         jätta abikaasat või lahutatud abikaasat ilma õigusest saada ülalpidamist käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud alustel;

3)         loobuda abikaasade ühisvara jagamise õigusest abielu lõppemisel.

§ 10. Abieluvaralepingu sõlmimine

(1)        Abieluvaralepingu võib sõlmida enne abiellumist või abielu kestel.

(2)        Poolte kokkuleppel võib abieluvaralepingut muuta või sõlmida uue abieluvaralepingu. Varem sõlmitud abieluvaraleping kehtib muutmata osas, samuti osas, mis ei ole vastuolus hiljem sõlmitud abieluvaralepinguga.

(3)        15-18-aastane alaealine võib sõlmida abieluvaralepingu, kui ta on saanud abiellumiseks nõusoleku või loa (paragrahv 3).

(4)        Abieluvaraleping tõestatakse notariaalselt.

(5)        Enne abiellumist sõlmitud abieluvaralepingust tekivad abikaasade vastastikused õigused ja kohustused abielu sõlmimise ajast.

(6)        Abieluvaraleping kantakse abikaasa nõudel abieluvaralepingu registrisse. Abieluvaralepingust tulenevad abikaasa varalised õigused kehtivad kolmandate isikute suhtes, kui abieluvaralepingu kohta on tehtud kanne abieluvaralepingu registrisse enne kolmanda isiku nõude tekkimist. Abieluvaralepingu registrit peetakse seaduses sätestatud korras.

§ 11. Abieluvaralepingu lõpetamine abielu kestel

(1)        Abieluvaraleping lõpetatakse poolte notariaalselt tõestatud kokkuleppel või ühe abikaasa nõudel kohtu poolt.

(2)        Abikaasal on õigus nõuda abieluvaralepingu lõpetamist, kui:

1)         kohus on tuvastanud teise abikaasa teadmata kadumise fakti;

(05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

2)         kohus on välja kuulutanud ühe abikaasa pankroti;

3)         teine abikaasa kahjustab oluliselt abikaasade vara või teeb tegusid, mis võivad abikaasade vara oluliselt kahjustada.

(3)        Abieluvaralepingu lõpetamisel lõpevad abieluvaralepingust tulenevad õigused ja kohustused. Abikaasade ühis- ja lahusvara, mille kohta oli sõlmitud abieluvaraleping, määratakse kindlaks ja ühisvara jagatakse vastavalt abieluvaralepingule.

(4)        Abieluvaralepingu lõpetamisel poolte kokkuleppel võivad abikaasad kokku leppida, et abieluvaralepingut ei ole tervikuna või teatud osas sõlmitud.

§ 12. Abieluvaraleping abielu lõppemisel

(1)        Abieluvaraleping lõpeb abikaasa surma või abielu lahutamisega.

(2)        Abieluvaralepingu lõppemisel abikaasa surma korral või abielu lahutamisel lõpevad abieluvaralepingust tulenevad õigused ja kohustused. Abikaasade ühis- ja lahusvara määratakse kindlaks ning ühisvara jagatakse vastavalt abieluvaralepingule.

(3)        Kui abieluvaralepingust tuleneb lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus pärast abielu lahutamist, jääb see kohustus pärast abielu lahutamist kestma.

§ 13. Abieluvaralepingu kehtetus

(1)        Kui abieluvaraleping on tunnistatud kehtetuks või on tühine tsiviilseadustiku üldosa tehingute kehtetuse kohta käivate sätete alusel, kohaldatakse abielu kestel omandatud vara suhtes käesoleva peatüki 3. jao sätteid.

(2)        Abielu kehtetuks tunnistamisel on abieluvaraleping tühine. Sel juhul kohaldatakse kehtetu abielu kestel omandatud vara suhtes käesoleva seaduse paragrahv 36 3. või 4. lõikes sätestatut.

3. jagu.

Ühis- ja lahusvara

§ 14. Ühisvara

(1)        Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

(2)        Kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud.

§ 15. Lahusvara

(1)        Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

(2)        Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahusvara.

§ 16. Abikaasade tehingud

Abikaasad võivad omavahel teha tehinguid lahusvaraga, samuti sõlmida ühisvara täieliku või osalise jagamise kokkuleppeid või kokkuleppeid ühisvara või selle osa valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta.

§ 17. Ühisvara valdamine, kasutamine, käsutamine

(1)        Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada.

(2)        Abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel.

(3)        Kui üks abikaasa teeb tehingu abikaasade ühisomandis oleva vallaasja võõrandamiseks, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut.

(4)        Abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja ei või võõrandada ega pantida teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta, sõltumata sellest, kumma abikaasa nimel on vallasasi registrisse kantud.

(5)        Kui käesoleva peatüki 2. ja 3. jao sätete alusel võib kinnisasja lugeda abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib teine abikaasa kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist.

§ 18. Ühisvara jagamine

(1)        Abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.

(2)        Kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

(3)        Abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel.

(4)        Abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja jagamise leping tuleb tõestada notariaalselt.

(5)        Vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel.

(6)        Ühisvara jagamisel jagamata jäänud vara, samuti vara, mida abikaasad omandavad abielu kestel pärast ühisvara jagamist, on abikaasade ühisvara.

§ 181. Ühisvara jagamine täitemenetluses

Kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks.

(17.01.2001 jõust.01.03.2001 - RT I 2001, 16, 69)

§ 19. Osad ühisvara jagamisel

(1)        Abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel.

(2)        Kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest:

1)         arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi;

2)         kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel;

3)         kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel;

4)         kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel.

(3)        Abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena.

(4)        Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.

§ 20. Vastutus abikaasa kohustuse eest

(1)        Oma varalise kohustuse eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel.

(2)        Perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga.

(3)        Kui ühe abikaasa kuriteo läbi suurenes abikaasade ühis- või teise abikaasa lahusvara, hüvitatakse kuriteoga tekitatud kahju lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatule ka teise abikaasa osa arvel ühisvaras, samuti teise abikaasa lahusvara arvel selle osa ulatuses, mille võrra tema lahusvara kuriteo läbi suurenes.

4. peatükk

Abikaasa ülalpidamine

§ 21. Abikaasa ülalpidamiskohustus

Abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

§ 22. Ülalpidamiskohustus pärast abielulahutust

(1)        Abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal on õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta invaliidistus või jõudis pensioniikka abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

(2)        Lahutatud abikaasal on õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

(3)        Kui abielu on kestnud vähemalt 25 aastat, on lahutatud abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist ka siis, kui abivajav abikaasa jõudis pensioniikka või invaliidistus kolme aasta jooksul pärast abielu lahutamist ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

§ 23. Elatise suurus

(1)        Kui abikaasa või lahutatud abikaasa ei täida käesoleva seaduse paragrahvides 21 ja 22 sätestatud ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise abikaasa või lahutatud abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest.

(2)        Varalise seisundi või abivajaduse muutumisel võib abikaasa või lahutatud abikaasa nõuda elatise suuruse muutmist või elatise maksmise lõpetamist.

§ 24. Ülalpidamiskohustusest vabastamine

Kohus võib abikaasa vabastada teise abikaasa ülalpidamiskohustustest või piirata seda kohustust tähtajaga:

1)         kui elatist nõudva abikaasa käitumine abielus oli vääritu;

2)         kui abielu kestis lühikest aega või muul kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusel.

§ 25. Ülalpidamiskohustuse lõppemine

Abikaasa ülalpidamiskohustus lõpeb, kui langevad ära käesoleva seaduse paragrahvides 21 ja 22 sätestatud ülalpidamiskohustuse alused, samuti kui ülalpidamist saav lahutatud abikaasa abiellub uuesti.

5. peatükk

Abielu lõppemine

§ 26. Abielu lõppemise alused

Abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega.

§ 27. Abielu lahutamine

(1)        Abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus.

(23.03.2005 jõust.01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

(2)        Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis.

(23.03.2005 jõust.01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

§ 28. Abielu lahutamine perekonnaseisuasutuses

(1)        Perekonnaseisuasutuses lahutatakse abielu abikaasade kokkuleppel nende ühise kirjaliku avalduse alusel, mille abikaasad esitavad isiklikult perekonnaseisuasutusele. Abielu lahutatakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel avalduse esitamisest.

(2)        Kui abikaasa ei saa ühise avalduse esitamiseks isiklikult perekonnaseisuasutusse ilmuda, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse. Välisriigis viibiv abikaasa võib esitada kirjaliku avalduse, millel avaldaja allkiri on Eesti Vabariigi konsulaarametniku poolt kinnitatud. Välisriigis koostatava avalduse vormi kinnitab siseminister määrusega.

(23.03.2005 jõust.01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

(3)        Perekonnaseisuasutuses lahutatakse abielu ühe abikaasa avalduse alusel, kui kohus on tuvastanud teise abikaasa teadmata kadumise fakti.

(05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

(4)        Perekonnaseisuasutuses ei lahutata abielu, kui abikaasa soovib, et koos abielu lahutamisega lahendataks lapsesse puutuv või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõistetaks välja elatis.

§ 29. Abielu lahutamine kohtus

(1)        Kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui:

1)         abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle,

2)         abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendada käesoleva seaduse § 28 4. lõikes nimetatud vaidluse või

3)         perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.

(23.03.2005 jõust.01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

(2)        Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

(3)        Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata.

(4)        Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses.

(5)        Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

§ 30. Abielu lõppemise aeg

Abielu lõpeb:

1)         abikaasa surma korral - abikaasa surmast;

2)         abielu lahutamisel perekonnaseisuasutuses - abielulahutusakti koostamisest;

3)         abielu lahutamisel kohtus - kohtuotsuse jõustumisest.

§ 31. (Kehtetu - 15.12.2004 jõust.31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

§ 32. Abielu taastamine

(1)        Surnuks tunnistatud abikaasa tagasitulekul loetakse abielu taastatuks, kui kumbki abikaasa ei ole uuesti abiellunud. Abielu loetakse taastatuks pärast surnuks tunnistamise tühistamise kohtuotsuse jõustumist.

(2)        Teadmata kadunud abikaasa tagasituleku korral võidakse abielu, mis on lahutatud seoses abikaasa teadmata kadumisega, taastada, kui kumbki lahutatud abikaasadest ei ole uuesti abiellunud. Abielu taastab perekonnaseisuasutus abikaasade avalduse alusel. Abielu loetakse taastatuks abielulahutusmärke tühistamisest abieluaktis.

(05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

6. peatükk

Abielu kehtetus

§ 33. Kehtetuks tunnistamise alus

(1)        Kohus tunnistab abielu kehtetuks üksnes siis, kui abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse paragrahvide 3 ja 4 sätteid, samuti kui sõlmiti näilik abielu või kui abielu sõlmimise nõusolek saadi abielluja tahte vastaselt pettuse või sunniga.

(2)        Abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

§ 34. Abielu kehtetuks tunnistamise nõudeõigus

(1)        Abielu kehtetuks tunnistamist võib nõuda:

1)         alaealine abikaasa, tema vanem või eestkostja, kui abielu on sõlmitud käesoleva seaduse paragrahv 3 sätete rikkumisega;

2)         abikaasa, kui sõlmiti näilik abielu või kui abielu sõlmiti käesoleva seaduse paragrahv 4 sätete rikkumisega;

3)         abikaasa, kelle abielu sõlmimise nõusolek saadi tema tahte vastaselt pettuse või sunniga;

4)         muu isik, kelle õigusi on rikutud käesoleva seaduse paragrahv 4 sätete rikkumisega.

(2)        Pettuse või sunni mõjul sõlmitud abielu kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta abielu sõlmimisest.

§ 35. Abielu kehtetuks tunnistamise välistamine

Kohus võib abielu jätta kehtetuks tunnistamata, kui on ära langenud asjaolud, mis vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 33 1. lõikele on abielu kehtetuks tunnistamise aluseks.

§ 36. Abielu kehtetuks tunnistamise tagajärjed

(1)        Abielu tunnistatakse kehtetuks algusest peale.

(2)        Isikutel, kelle abielu on kehtetuks tunnistatud, ei ole abielust tulenevaid õigusi ja kohustusi teineteise suhtes.

(3)        Kui abielu on tunnistatud kehtetuks, kohaldatakse kehtetu abielu kestel abikaasade poolt ühiselt omandatud vara suhtes kaasomandi sätteid. Kaasomanike osad määrab vaidluse korral kohus.

(4)        Kui abielu on tunnistatud kehtetuks seetõttu, et üks abielluja varjas teise abielluja eest, et ta on juba abielus, või mõjutas teist abikaasat abielluma pettuse või sunniga, võib kohus temalt välja mõista käesoleva seaduse paragrahvides 21 ja 22 sätestatud alustel elatise temaga kehtetus abielus olnud isikule ning selle isiku nõudel jagada kehtetu abielu kestel omandatud vara käesoleva seaduse 3. peatüki 3. jao sätete alusel.

§ 37. Kehtetust abielust sündinud lapsed

Kehtetuks tunnistatud abielust sündinud lastel on samad õigused ja kohustused kui abielust sündinud lastel.

II osa

Perekond

7. peatükk

Laste põlvnemine

§ 38. Põlvnemise õiguslik tähendus

(1)        Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.

(2)        Laps põlvneb emast, kes on tema sünnitanud.

(3)        Laps põlvneb isast, kes on tema eostanud.

(4)        Selle seaduse tähenduses loetakse lapseks alaealist isikut.

§ 39. Põlvnemine mehest, kes on lapse emaga abielus

(1)        Laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus.

(2)        Lapse sünniakti kantakse emana isik, kes on lapse sünnitanud, ja isana isik, kes on lapse emaga abielus, ükskõik kumma avalduse alusel.

(3)        Kui abielu kestel sündinud või eostatud laps ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest, ei kanta abikaasade ühisel avaldusel lapse emaga abielus olevat meest isana lapse sünniakti.

(4)        Laps, kes sündis pärast lapse emaga abielus olnud mehe surma, loetakse eostatuks abielu kestel, kui mehe surma päevast lapse sündimiseni ei ole möödunud üle 10 kuu.

(5)        Laps, kes sündis pärast abielu lahutamist või kehtetuks tunnistamist, loetakse eostatuks abielu kestel, kui abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise päevast lapse sündimiseni ei ole möödunud üle 10 kuu.

(6)        Kui mees on andnud kirjaliku nõusoleku abikaasa kunstlikuks viljastamiseks, loetakse laps temast põlvnevaks.

§ 40. Kunstliku viljastamise saladus

(1)        Kunstliku viljastamise doonoril ei ole õigust nõuda ema ega lapse isiku kindlakstegemist ega enda tunnistamist isaks.

(2)        Kohus ei tuvasta lapse põlvnemist kunstliku viljastamise doonorist.

(3)        Kunstliku viljastamise korraldanud isikud on kohustatud hoidma kunstliku viljastamise saladust.

§ 41. Põlvnemise kindlakstegemine isast, kes ei ole lapse emaga abielus

(1)        Lapse põlvnemine isast, kes ei ole lapse emaga abielus, tehakse kindlaks lapse isa ja ema ühise kirjaliku avalduse alusel, mille nad isiklikult esitavad perekonnaseisuasutusele.

(2)        Kui on alust arvata, et käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ühise avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, võib avalduse esitada naise raseduse ajal.

(3)        Kui vanemad ei saa isiklikult ühist avaldust perekonnaseisuasutusele esitada, võib kumbki esitada notariaalselt tõestatud avalduse. Välisriigis viibiv vanem võib esitada kirjaliku avalduse, millel avaldaja allkiri on Eesti Vabariigi konsulaarametniku poolt kinnitatud. Välisriigis koostatava avalduse vormi kinnitab siseminister määrusega.

(23.03.2005 jõust.01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

(4)        Isa avalduse alusel tehakse lapse põlvnemine isast kindlaks, kui:

1)         lapse ema on surnud;

2)         kui lapse ema on teadmata kadunud või talle on määratud eestkostja tema piiratud teovõime tõttu;

(05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

3)         lapse ema asukohta ei ole võimalik kindlaks teha;

4)         lapse emalt on vanema õigused ära võetud.

(5)        Vanemate ühise või isa avalduse alusel teeb perekonnaseisuasutus sünniakti kande lapse isa kohta.

§ 42. Põlvnemise tuvastamine isast, kes ei ole lapse emaga abielus

(1)        Kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel.

(2)        Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

(3)        Põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

§ 43. Väljaspool abielu sündinud lapse isa nime kanne

(1)        Kui emal, kes ei ole abielus, sünnib laps ja lapse põlvnemine isast ei ole kindlaks tehtud või tuvastatud käesoleva seaduse paragrahvides 41 ja 42 sätestatud korras, siis lapse sünniakti kannet isa kohta ei tehta. Ema nõudel kantakse sünniakti isa perekonnanimena ema perekonnanimi, isa eesnimena aga nimi ema ütluse kohaselt.

(2)        Kui abielu kestel sündinud või eostatud laps ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest ja lapse põlvnemine isast ei ole kindlaks tehtud või tuvastatud käesoleva seaduse paragrahvides 41 ja 42 sätestatud korras, siis lapse sünniakti kannet isa kohta ei tehta. Ema nõudel kantakse sünniakti isa perekonnanimena ema perekonnanimi, isa eesnimena aga nimi ema ütluse kohaselt.

(3)        Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud alustel tehtud isa nime kanne ei tõenda lapse põlvnemist isast.

§ 44. Vanema kande vaidlustamine

(1)        Kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast.

(2)        Vanemate kohta tehtud kannet võib kohtus vaidlustada:

1)         isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana;

2)         isik, kes nõuab enda vanemaks tunnistamist, juhul kui sünniakti on vanemana kantud teine isik;

3)         lapse eestkostja või täisealiseks saanud laps.

(3)        Kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Kui alaealine sai teada, et ta on ebaõigesti sünniakti lapse ema või isana kantud, algab aegumistähtaeg tema täisealiseks saamisest.

(4)        Kohus võib tuvastada lapse põlvnemise emast, kui sünniaktis kanne ema kohta puudub või kui kohus tunnistab ema kohta tehtud kande ebaõigeks. Emast põlvnemise tuvastamise nõudele kohaldatakse käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud aegumistähtaega.

(5)        Isik, kes on sünniakti lapse isana kantud tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa.

(6)        Kumbki abikaasa, kes on andnud kirjaliku nõusoleku kunstlikuks viljastamiseks, ei või vaidlustada sünniaktis isa kohta tehtud kannet.

§ 45. Väljaspool abielu sündinud lapse õigused ja kohustused

Lapsel, kes põlvneb vanematest, kes ei ole omavahel abielus, on samad õigused ja kohustused oma vanemate ja nende sugulaste suhtes kui lapsel, kes põlvneb omavahel abielus olevatest vanematest.

§ 46. (Kehtetu - 15.12.2004 jõust.31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

§ 47. (Kehtetu - 15.12.2004 jõust.31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

§ 48. (Kehtetu - 15.12.2004 jõust.31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

8. peatükk

Vanemate õigused ja kohustused

§ 49. Vanemate õiguste ja kohustuste võrdsus

Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 50. Vanema õigused ja kohustused

(1)        Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

(2)        Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus.

(3)        Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega.

(4)        Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

§ 51. Lapse elukoht vanemate lahuselu korral

Kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.

§ 52. Suhtlemine lapsega

(1)        Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast.

(2)        Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.

§ 53. Lapse äravõtmine vanemalt

(1)        Ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde.

(2)        Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab eestkosteasutus 10 päeva jooksul esitama kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude.

(3)        Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus.

(4)        Lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda.

§ 54. Vanema õiguste äravõtmine

(1)        Ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem:

1)         alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või

2)         kuritarvitab vanema õigusi või

3)         kohtleb last julmalt või

4)         avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või

5)         ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul.

(2)        Vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks.

(3)        Vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta.

(4)        Kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus.

(5)        Vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub.

§ 55. Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed

(1)        Isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused.

(2)        Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju.

(3)        Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.

§ 56. Vanema õiguste taastamine

(1)        Isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita.

(2)        Vanema õiguste taastamise asja läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks.

(3)        Vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud.

(4)        Vanema õiguste taastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub.

§ 57. Lapse äravõtmine võõrasvanemalt või kasuvanemalt

Kohus võib käesoleva seaduse paragrahvides 53 ja 54 sätestatud alustel ja korras võõrasvanemalt (paragrahv 68 lg. 2) või kasuvanemalt (paragrahv 68 lg. 3) lapse ära võtta.

§ 58. Lapse huvide tagamine

Lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.

(17.04.97 jõust.19.05.97 - RT I 1997, 35, 538)

§ 59. Eestkosteasutuse arvamus

Lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks.

9. peatükk

Ülalpidamiskohustused perekonnas

1. jagu.

Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused

§ 60. Vanema kohustus last ülal pidada

(1)        Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

(2)        Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.

§ 61. Elatis lapsele

(1)        Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

(2)        Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

(3)        Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

(4)        Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

(25.02.2004 jõust.14.05.2004 - RT I 2004, 14, 92)

(5)        Kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

(6)        Kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui:

1)         vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või

2)         lapsel on piisav sissetulek või

3)         ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

(7)        Kui käesoleva paragrahvi 5. ja 6. lõikes nimetatud asjaolud langevad ära, võib kohus õigustatud isiku nõudel elatise välja mõista või elatist suurendada.

(8)        Kaalukatel põhjustel võib kohus mehe, kellest lapse põlvnemise on kohus tuvastanud (paragrahv 42), vabastada kohustusest last ülal pidada.

(9)        Kui kummagi vanema juurde jääb nende laps, mõistab kohus elatise lapsele vanemalt, kellel on parem varaline seisund.

§ 62. Elatis kasvatusasutuses viibivale lapsele

Kui vanem ei täida kasvatusasutuses viibiva lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus kasvatus- või eestkosteasutuse nõudel vanemalt välja elatise lapsele kasvatusasutuse kasuks, kus laps viibib.

§ 63. Elatis täisealiseks saanud lapsele

(1)        Elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatust.

(2)        Kui pärast vanemalt täisealisele isikule elatise väljamõistmist muutus selle isiku või vanema varaline seisund, võib kohus neist ükskõik kumma nõudel elatise suurust muuta või elatise maksmise lõpetada käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatud alustel.

§ 64. Täisealiseks saanud lapse kohustus vanemat ülal pidada

(1)        Täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat.

(2)        Kui täisealiseks saanud laps ei täida käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustust, mõistab kohus vanema nõudel temalt välja vanemale elatise igakuise elatusrahana, lähtudes täisealiseks saanud lapse ja vanema varalisest seisundist ja vanema vajadusest.

(3)        Elatise väljamõistmisel arvestab kohus vanema kõiki lapsi, kes on saanud täisealiseks, sõltumata sellest, kas vanem esitas elatise nõude neist mitme või kõigi vastu.

(4)        Kohus võib jätta elatise käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikult välja mõistmata, kui vanem hoidis vanema kohustuste täitmisest kõrvale.

(5)        Täisealiseks saanud laps vabaneb vanema ülalpidamiskohustusest, kui vanemalt on vanema õigused ära võetud.

(6)        Kui pärast täisealiseks saanud lapselt abivajavale töövõimetule vanemale elatise väljamõistmist muutus täisealiseks saanud lapse või vanema varaline seisund, võib kohus neist ükskõik kumma nõudel muuta elatise suurust või elatise maksmise lõpetada. Elatise maksmise võib lõpetada ka käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud aluse äralangemisel.

2. jagu.

Teiste perekonnaliikmete ülalpidamiskohustused

§ 65. Vanavanema kohustus ülal pidada lapselast

Vanavanemad, kellel varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist lapselast, samuti abi vajavat töövõimetut täisealist lapselast, kui lapselapsel ei ole vanemaid, abikaasat või täisealiseks saanud last või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saada.

§ 66. Lapselapse kohustus ülal pidada vanavanemat

Täisealine lapselaps, kelle varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanavanemat, kui tal ei ole abikaasat või täisealiseks saanud last või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saada.

§ 67. Venna ja õe ülalpidamiskohustus

Täisealine vend ja õde, kelle varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist venda ja õde, kui neil ei ole vanemaid, vanavanemaid või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saada.

§ 68. Võõrasvanema ja kasuvanema ülalpidamine

(1)        Täisealine võõras- või kasulaps on kohustatud ülal pidama abi vajavat töövõimetut võõrasvanemat või kasuvanemat, kes on teda vähemalt 10 aastat kasvatanud ja ülal pidanud, kui võõrasvanemal või kasuvanemal ei ole täisealist töövõimelist last ega abikaasat või kui neilt ei ole võimalik ülalpidamist saada.

(2)        Võõrasvanem on lapse vanemaga abielus olev isik, kes ei ole selle lapse vanem.

(3)        Kasuvanem on isik, kes last tegelikult kasvatab, kuid ei ole selle lapse vanem ega võõrasvanem.

§ 69. Elatis teistele perekonnaliikmetele

(1)        Kui käesoleva seaduse paragrahvides 65-68 nimetatud isik ei täida teise perekonnaliikme ülalpidamiskohustust, mõistab kohus perekonnaliikme nõudel temalt välja elatise igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi varalisest seisundist ja abi vajadusest.

(2)        Kui pärast elatise väljamõistmist muutus elatise maksja või saaja varaline seisund või abi vajadus, võib kohus neist ükskõik kumma nõudel elatise suurust muuta või elatise maksmise lõpetada.

3. jagu.

Elatise väljamõistmine ja sissetuleku arestimine

(05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

§ 70. Elatise väljamõistmise kord

(1)        Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

(2)        Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

(23.03.2005 jõust.01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

§ 71. Võlgnevuse tasumisest vabastamine

Kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda.

§ 72. Tasaarvestuse ja tagasinõudmise lubamatus

(1)        Elatis ei kuulu tasaarvestamisele võlgniku vastuhagi katteks.

(2)        Väljamakstud elatist ei või tagasi nõuda, välja arvatud juhul, kui tühistatud kohtulahend põhines hageja esitatud valeandmetel või võltsitud dokumendil.

§ 721. Perekonna raskesse majanduslikku olukorda pannud isiku sissetuleku arestimine

Kui isik paneb pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarvitamise tagajärjel oma perekonna raskesse majanduslikku olukorda, võib kohus abikaasa või perekonnaliikme, kelle suhtes isik on jätnud täitmata ülalpidamiskohustuse, taotlusel arestida isiku töötasunõude või muu püsiva iseloomuga sissetuleku saamise nõude ja kohustada tööandjat või muu püsiva iseloomuga sissetuleku maksmiseks kohustatud isikut tegema vastavad väljamaksed kohtuotsuses määratud suuruses taotluse esitanud isikule.

(05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

10. peatükk

Lapsendamine

§ 73. Lapsendamise sisu

(1)        Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused.

(2)        Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimusega.

§ 74. Lapsendatav

(1)        Lapsendada võib last üksnes lapse huvides.

(2)        Täisealist isikut ei või lapsendada.

§ 75. Lapsendaja

(1)        Lapsendajaks võib olla vähemalt 25-aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal täisealisel isikul.

(2)        Lapsendaja ei või olla isik:

1)         kellelt vanema õigused on ära võetud või kellelt laps on ära võetud vanema õigusi ära võtmata;

2)         kes on kõrvaldatud eestkostja kohustuste täitmisest seetõttu, et ta neid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud;

3)         kes on piiratud teovõimega.

(05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

(3)        Sama last võivad lapsendada ainult omavahel abielus olevad isikud.

§ 76. Lapsendamise otsustamine

(1)        Lapsendamise otsustab kohus lapsendada sooviva isiku avalduse alusel. Lapsendamise otsustamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks.

(2)        Lapsendamise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus kohtu korraldusel.

§ 77. Lapsendamise saladus

(1)        Isik, kes teab lapsendamisest, peab hoidma lapsendamise saladust.

(2)        Lapsendamise saladuse hoidmise kohustust rikkunud isik kannab vastutust seaduses sätestatud alustel.

(3)        Lapsendamise andmete väljastamise kord kehtestatakse õigusaktiga.

§ 78. Vanemate nõusolek

(1)        Last võib lapsendada vanemate kirjalikul nõusolekul. Vanem võib anda eestkosteasutusele nõusoleku lapsendamiseks ka siis, kui lapsendaja isik ei ole teada.

(2)        Vanemad võivad lapsendamiseks antud nõusolekust loobuda lapsendamise otsustamiseni.

(3)        Last võib lapsendada vanemate nõusolekuta, kui neilt on vanema õigused ära võetud.

(05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

§ 79. Lapse nõusolek

(1)        Vähemalt 10-aastast last võib lapsendada tema nõusolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.

(17.04.97 jõust.19.05.97 - RT I 1997, 35, 538)

(2)        Last võib lapsendada tema nõusolekuta, kui laps enne lapsendamist elas lapsendaja perekonnas ega tea, et lapsendaja ei ole tema vanem.

(17.04.97 jõust.19.05.97 - RT I 1997, 35, 538)

§ 80. Lapsendaja abikaasa nõusolek

(1)        Abielus olev isik võib lapsendada üksnes abikaasa kirjalikul nõusolekul.

(2)        Teise abikaasa nõusolekuta võib lapsendada, kui abikaasade abielusuhted on lõppenud ja nad elavad lahus.

(05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

§ 81. Eestkostja nõusolek

Eestkoste all olevat last võib lapsendada üksnes eestkostja kirjalikul nõusolekul.

§ 82. Lapsendamine isiku poolt, kes ei ela Eestis

Isik, kes ei ela Eestis, võib Eestis elava Eesti kodaniku lapsendada üksnes sotsiaalministri nõusolekul.

§ 83. Lapsendamise otsus

(1)        Laps loetakse lapsendatuks lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast.

(2)        Lapsendamisotsuse tegemisel otsustab kohus lapsendatava ees- ja perekonnanime muutmise (paragrahv 85).

(3)        Lapsendamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub.

§ 84. Lapsendaja kandmine sünniakti

Lapsendaja kantakse vanemana lapsendatava sünniakti.

§ 85. (Kehtetu - 15.12.2004 jõust.31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

§ 86. Lapsendamise õiguslikud tagajärjed

(1)        Lapsendatu ja tema alanejad sugulased loetakse lapsendajate ja nende sugulaste suhtes, samuti lapsendajad ja nende sugulased lapsendatu ja tema alanejate sugulaste suhtes võrdseks sugulastega isiklike ning varaliste õiguste ja kohustuste osas.

(2)        Lapsendatu kaotab isiklikud ja varalised õigused ning vabaneb kohustustest oma vanema ja tema sugulaste suhtes.

(3)        Vanem kaotab isiklikud ja varalised õigused ning vabaneb kohustustest oma lapse suhtes, keda lapsendati, samuti lapsendatu alanejate sugulaste suhtes.

(4)        Kui lapse lapsendab mees ja lapsel on ema, kes jääb lapse emaks, või kui lapse lapsendab naine ja lapsel on isa, kes jääb lapse isaks, säilivad lapse ja selle vanema ning tema sugulaste vahelised õigused ja kohustused.

§ 87. Lapsendamise kehtetuks tunnistamine ja vanema õiguste äravõtmine

(1)        Kohus võib lapsendamise kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui ilmneb, et on rikutud käesoleva seaduse paragrahvides 74-76 ja 78-82 sätestatud tingimusi, samuti kui lapsendamine oli näilik.

(2)        Kohus võib lapsendajalt ära võtta vanema õigused käesoleva seaduse paragrahvis 54 sätestatud alustel või lapse lapsendajalt ära võtta vanema õiguste äravõtmiseta käesoleva seaduse paragrahvis 53 sätestatud alustel.

(3)        Lapsendamise kehtetuks tunnistamisel, lapsendajalt vanema õiguste äravõtmisel ja lapse äravõtmisel lapsendajalt vanema õiguste äravõtmiseta kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks.

§ 88. Lapsendamist vaidlustavad isikud

(1)        Lapsendamise kehtetuks tunnistamist võivad nõuda isikud, kelle õigusi lapsendamisega rikuti, samuti eestkosteasutus.

(2)        Kui lapsendamine toimus vanema või eestkostja seaduses ettenähtud nõusolekuta, võib selle alusel lapsendamise kehtetuks tunnistamist nõuda ainult see isik, kelle nõusolekuta lapsendamine on toimunud.

(3)        Lapsendajalt vanema õiguste äravõtmist või lapse äravõtmist vanema õiguste äravõtmiseta võib nõuda lapse vanem, kelle vanema õigused lapsendamisel säilisid, samuti teine lapsendaja või eestkosteasutus.

§ 89. Täisealiseks saanud lapsendatu lapsendamise kehtetuks tunnistamine

Täisealiseks saanud lapsendatu lapsendamist võib kehtetuks tunnistada käesoleva seaduse paragrahvis 87 sätestatud alustel ja üksnes lapsendatu nõudel ning tingimusel, et lapsendamise kehtetuks tunnistamisega on nõus tema vanemad ja lapsendajad.

§ 90. Lapsendamise kehtetuks tunnistamise tagajärjed

(1)        Kehtetuks tunnistatud lapsendamine on kehtetu algusest peale.

(2)        Lapsendamise kehtetuks tunnistamisel loetakse, et käesoleva seaduse paragrahv 86 2. ja 3. lõikes nimetatud isiklikud ja varalised õigused ja kohustused ei ole lõppenud.

(3)        Lapsendamise kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt.

§ 91. Lapsendajalt vanema õiguste äravõtmise tagajärjed

(1)        Lapsendaja, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Vanema õiguste äravõtmine lapsendajalt ei vabasta teda lapse ülalpidamiskohustusest, välja arvatud juhul, kui taastatakse lapse ja tema vanema vahelised õigused ja kohustused.

(2)        Lapsendajalt vanema õiguste äravõtmisel võetakse temalt laps ära.

(3)        Lapsendajalt vanema õiguste äravõtmisel otsustab kohus vanema soovil, kas taastada lapse ja vanema vahelised õigused ja kohustused ning kas anda laps vanema kasvatada, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.

(17.04.97 jõust.19.05.97 - RT I 1997, 35, 538)

(4)        Kui vanema õigusi ei taastata, korraldab lapse elu eestkosteasutus.

(5)        (Kehtetu - 15.12.2004 jõust.31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

(6)        Lapsendajalt vanema õiguse äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt.

(7)        Lapsendajalt äravõetud vanema õigusi ei taastata.

III osa

Eestkoste ja hooldus

11. peatükk

Eestkoste

§ 92. Eestkoste sisu

(1)        Eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks.

(2)        Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud.

(05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

(3)        Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.

(4)        Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks.

(05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

(5)        Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi.

§ 93. Eestkoste seadmine ja korraldamine

(1)        Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel.

(05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

(2)        Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus.

(3)        Eestkostet korraldab eestkosteasutus.

§ 94. Eestkoste seadmise koht

Eestkoste seatakse eestkostet vajava isiku elukoha järgi.

§ 95. Eestkostja

(1)        Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus.

(2)        Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul.

(3)        Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse.

(4)        Eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse või piiratud teovõimega isiku soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.

(17.04.97 jõust.19.05.97 - RT I 1997, 35, 538)

(5)        Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus.

§ 96. Isik, kes ei või olla eestkostja

Eestkostjaks ei või olla:

1)         alaealine;

2)         piiratud teovõimega isik;

(05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

3)         isik, kellelt vanema õigused on ära võetud või kellelt laps on ära võetud vanema õiguste äravõtmiseta;

4)         eestkostja või hooldaja kohustuste täitmisest kõrvaldatud isik;

5)         isik, kes muul põhjusel ei ole võimeline täitma eestkostja kohustusi.

§ 97. Lapse eestkostja

(1)        Eestkostja on lapse seaduslik esindaja.

(2)        Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest.

§ 98. Eestkostja esindusõigus

(1)        Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja.

(2)        Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.

(05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

§ 99. Tehingute piirangud

(1)        Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja:

1)         võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega;

2)         võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus;

3)         kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused;

4)         pantida eestkostetava vallasasju;

(28.05.96 jõust.08.06.96 - RT I 1996, 40, 773)

5)         võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest;

6)         loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest.

(2)        Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta.

(3)        Eestkostja kohta käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes.

§ 100. Keelatud tehingud

(1)        Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi.

(05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

(2)        Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega.

(3)        Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus.

(4)        Eestkostja ja eestkostetava kohta käesoleva paragrahvi 1.-3. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes.

§ 101. Eestkostja aruanne

(1)        Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta.

(2)        Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande.

(3)        Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud kohustused ei käi vanemate kohta.

§ 102. Eestkostja volituste lõpetamine

(1)        Kui eestkostja jätab oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, lõpetab kohus eestkostja volitused eestkosteasutuse nõudel.

(2)        Eestkostetava huvides võib eestkosteasutus käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõude esitamisel kõrvaldada eestkostja oma ülesannete täitmisest, kuni kohus otsustab eestkostja volituste lõpetamise.

§ 103. Eestkoste lõpetamine

Kui langevad ära eestkoste seadmise eeldused, peab eestkostja esitama kohtule avalduse eestkoste lõpetamiseks. Avalduse võib esitada ka eestkosteasutus.

(05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

§ 104. Eestkoste lõppemine

Eestkoste lõpeb:

1)         eestkostetava surmaga;

2)         eestkostetava lapse vanema õiguste taastamisega;

3)         eestkostetava lapsendamisega;

4)         (Kehtetu - 05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

5)         eestkostetava lapse täisealiseks saamisega.

12. peatükk

Hooldus

§ 105. Teovõimelise isiku hooldus

(1)        Hoolduse seab eestkosteasutus täisealisele teovõimelisele isikule, kes vaimsete või kehaliste puuete tõttu vajab abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel.

(2)        Hooldust teostab eestkosteasutuse poolt määratud hooldaja. Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul.

(3)        Hooldus seatakse mingi toimingu või teatud toimingute tegemiseks.

(4)        Hooldaja ei ole hooldatava seaduslik esindaja.

§ 106. Hoolduse lõpetamine

Eestkosteasutus lõpetab hoolduse, kui seda soovib hooldatav või kui on ära langenud hoolduse seadmise alus.

IV osa

Perekonnaseisuaktid

13. peatükk

Üldsätted

§ 107. Perekonnaseisuakt

Perekonnaseisuakt on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ning abielu lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist.

(15.12.2004 jõust.31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

§ 1071. Perekonnaseisutunnistus

(1)        Perekonnaseisutunnistus on dokument, mis sisaldab perekonnaseisuakti andmeid ja tõendab perekonnaseisuakti olemasolu.

(2)        Perekonnaseisutunnistuseks on:

1)         sünnitunnistus;

2)         surmatunnistus;

3)         abielutunnistus;

4)         abielulahutuse tunnistus;

5)         (Kehtetu - 15.12.2004 jõust.31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

(3)        Perekonnaseisutunnistus antakse perekonnaseisuasutuse poolt perekonnaseisuakti alusel. Tunnistus antakse isikule, kelle kohta see on koostatud, samuti tema esindajale.

(4)        Surmatunnistus antakse surnu abikaasale, sugulasele või hõimlasele.

(12.03.97 jõust.19.04.97 - RT I 1997, 28, 422)

§ 108. Perekonnaseisuasutused

(12.03.97 jõust.19.04.97 - RT I 1997, 28, 422)

(1)        Perekonnaseisuakte koostavad ja perekonnaseisutunnistusi annavad välja perekonnaseisuasutused.

(12.03.97 jõust.19.04.97 - RT I 1997, 28, 422)

(11)      Perekonnaseisuasutusteks käesoleva seaduse tähenduses on:

1)         valla ja linnavalitsus;

2)         maavalitsus;

3)         Eesti välisesindus;

4)         Siseministeerium.

(12.03.97 jõust.19.04.97 - RT I 1997, 28, 422)

(2)        Vallavalitsused koostavad sünni- ja surmaakte. Linnavalitsused koostavad sünni- ja surmaakte juhul, kui nende haldamisel oleval territooriumil ei asu maavalitsust.

(12.03.97 jõust.19.04.97 - RT I 1997, 28, 422)

(3)        Maavalitsused koostavad sünni-, surma-, abielu- ja abielulahutusakte, muudavad, parandavad ja tühistavad neid akte, taastavad kaduma läinud perekonnaseisuakte, hoiavad aktiraamatuid, annavad välja tunnistusi, perekonnaseisuakti ärakirju ja tõendeid.

(15.12.2004 jõust.31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

(31)      Konsulaarametnik võib põhjendatud vajaduse korral koostada sünni-, surma- ja abieluakte, arvestades asukohariigi seadusandlust.

(03.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 78, 527)

(4)        Siseministeerium korraldab perekonnaseisuaktide teiste eksemplaride hoidmist ja kannab neisse aktidesse märkusi, annab välja sünni-, surma- ja abielutunnistusi, perekonnaseisuaktide ärakirju ning tõendeid kirikuraamatute alusel ning juhendab teisi perekonnaseisuasutusi perekonnaseisuaktide ja -tunnistuste koostamise küsimustes.

(12.03.97 jõust.19.04.97 - RT I 1997, 28, 422)

§ 109. Perekonnaseisuakti kande alus ja andmed

(1)        Perekonnaseisuakti kande tegemiseks tuleb esitada dokument, mis tõendab perekonnaseisuakti kantavat asjaolu ja avaldaja isikut.

(11)      Perekonnaseisuakti kande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooni (RT II 2000, 27, 165; RT I 2002, 90, 521) artikli 3 lõikes 1 nimetatud tunnistusega (apostille), kui välisleping ei näe ette teisiti.

(03.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 78, 527)

(2)        Perekonnaseisuasutus võib isikult perekonnaseisuakti kande tegemiseks nõuda andmeid, mis tulenevad seadusest või seaduse alusel antud õigustloovast aktist.

(31.05.2000 jõust.01.08.2000 - RT I 2000, 50, 317; 25.02.2004 jõust.14.05.2004 - RT I 2004, 14, 92)

(3)        Perekonnaseisuakti ärakiri väljastatakse kohtule, prokuratuurile, politseile, perekonnaseisuasutusele, eestkosteasutusele, notarile, rahvastikuregistri volitatud töötlejale, kohtutäiturile, kodakondsus- ja migratsiooniametnikule ning täisealisele isikule, kelle kohta perekonnaseisuakt on koostatud, ja teistele isikutele õigustatud huvi olemasolu korral.

(25.02.2004 jõust.14.05.2004 - RT I 2004, 14, 92)

(4)        Perekonnaseisuakti koostamisel kontrollib perekonnaseisuasutuse ametnik esitatud dokumentide andmete vastavust rahvastikuregistrisse kantud andmetele. Rahvastikuregistri volitatud töötlejale antakse üle perekonnaseisuakti ärakiri või andmed perekonnaseisuaktilt ja perekonnaseisuakti muutmise otsus või akt või andmed sellelt.

(31.05.2000 jõust.01.08.2000 - RT I 2000, 50, 317)

(5)        Perekonnaseisuakti andmeid väljastatakse haldusorganile, kui see on vajalik haldusorganile vahetult seaduse või välislepinguga ettenähtud ülesannete täitmiseks.

(25.02.2004 jõust.14.05.2004 - RT I 2004, 14, 92)

§ 1091. Perekonnaseisualaste dokumentide üleandmine avalikku arhiivi

Kirikuraamatud, sünni-, abielu- ja surmaregistrid, perekonnakirjad ning perekonnaseisuaktid antakse üle avalikku arhiivi 110 aastat pärast nende koostamist.

(25.02.2004 jõust.14.05.2004 - RT I 2004, 14, 92)

§ 110. Kande parandamine ja muutmine

(1)        Perekonnaseisuasutus parandab kandes vigu ja teeb neis muudatusi, kui selleks on küllaldane alus ja huvitatud isikute vahel ei ole vaidlust.

(11)      Perekonnaseisuakti võib muuta ja parandada käesolevas seaduses sätestatud juhtudel kohtu või perekonnaseisuasutuse otsuse alusel, millega parandatakse või muudetakse perekonnaseisuakti kannet.

(31.05.2000 jõust.01.08.2000 - RT I 2000, 50, 317)

(2)        Kui perekonnaseisuasutus keeldub kande parandamisest või muutmisest, samuti vaidluse korral asjast huvitatud isikute vahel, otsustab kande parandamise või muutmise kohus huvitatud isiku avalduse alusel.

§ 111. Perekonnaseisuakti tühistamine

(1)        Esmase perekonnaseisuakti tühistamise otsustab kohus huvitatud isikute avalduse alusel.

(2)        Korduva või taastatud perekonnaseisuakti tühistab perekonnaseisuasutus, kui selleks on küllaldane alus.

§ 112. Perekonnaseisuaktide koostamine, muutmine, parandamine, taastamine ja tühistamine ning perekonnaseisutunnistuste väljaandmine

Perekonnaseisuaktide koostamise, muutmise, parandamise, taastamise ja tühistamise ning perekonnaseisutunnistuste väljaandmise kord, sealhulgas perekonnaseisuaktide ja -tunnistuste vormid ning perekonnaseisutunnistuste tehniline kirjeldus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

(25.02.2004 jõust.14.05.2004 - RT I 2004, 14, 92)

§ 1121. Perekonnaseisuasutusele esitatavate andmete loetelu

(1)        Abiellumisavalduses, abielulahutuse avalduses, perekonnaseisuakti kannete muutmise või parandamise avalduses, perekonnaseisuakti taastamise või tühistamise avalduses, korduva perekonnaseisutunnistuse või perekonnaseisuakti kantud andmete kohta tõendi väljaandmise avalduses, lapse isast põlvnemise kindlakstegemise avalduses, perekonnaseisu tõendi väljaandmise avalduses ja abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendi väljaandmise avalduses esitatavate andmete loetelu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

(15.12.2004 jõust.31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

(2)        Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata Eesti välisesindustele esitatavate andmete suhtes.

(25.02.2004 jõust.14.05.2004 - RT I 2004, 14, 92)

§ 1122. Avalduste ja tõendite vormid

(1)        Perekonnaseisuasutustele esitatavate avalduste ja nende poolt väljaantavate tõendite vormid kehtestatakse siseministri määrusega.

(2)        Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata Eesti välisesindustele esitatavate avalduste suhtes.

(25.02.2004 jõust.14.05.2004 - RT I 2004, 14, 92)

§ 113. (Kehtetu - 12.03.97 jõust.19.04.97 - RT I 1997, 28, 422)

14. peatükk

Perekonnaseisuaktide liigid

1. jagu.

Sünniakt

§ 114. Sünniakti koostamine

(1)        Sünniakt koostatakse Eesti perekonnaseisuasutuses, kui:

1)         laps sünnib Eestis,

2)         lapse vanema elukoht on Eestis või

3)         lapse vanemal on Eesti kodakondsus.

Eesti perekonnaseisuasutus koostab sünniakti käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud juhul, kui sünd pole registreeritud välismaal.

(23.03.2005 jõust.01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

(11)      Sünniakt koostatakse perekonnaseisuasutuses, kellele sellekohane avaldus esitatakse.

(23.03.2005 jõust.01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

(2)        Sünniakt koostatakse vanema avalduse alusel. Kui vanem on surnud või ta ei saa avaldust esitada, esitab avalduse vanema sugulane, selle raviasutuse juht, kus laps sündis, või muu isik.

(3)        Sünniakt koostatakse ühe kuu jooksul lapse sündimise, leidlapse puhul lapse leidmise või surnult sündinud lapse puhul surnult sündimise päevast arvates.

(23.03.2005 jõust.01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

(4)        Leidlapse sünniakti kannet vanemate kohta ei tehta.

(15.12.2004 jõust.31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

2. jagu.

Surmaakt

§ 115. Surmaakti koostamine

(1)        Surmaakt koostatakse Eesti perekonnaseisuasutuses, kui:

1)         isiku surmakoht on Eestis,

2)         surnud isiku viimane elukoht oli Eestis või

3)         surnud isikul oli Eesti kodakondsus.

Eesti perekonnaseisuasutus koostab surmaakti käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud juhul, kui surm pole registreeritud välismaal.

(23.03.2005 jõust.01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

(11)      Surmaakt koostatakse perekonnaseisuasutuses, kellele vastav avaldus esitatakse.

(23.03.2005 jõust.01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

(2)        Surma fakti tuvastamise ja isiku surnuks tunnistamise kohtuotsuse alusel koostab surmaakti perekonnaseisuasutus kohtu asukoha järgi.

(3)        Surmaakti koostamiseks esitab perekonnaseisuasutusele avalduse surnu abikaasa, sugulane, hõimlane või teine isik, kes elas koos surnud isikuga, nende puudumisel raviasutuse juht, politseinik või muu ametnik.

(4)        Surmaakt koostatakse kolme päeva jooksul isiku surmapäevast või surnud isiku leidmise päevast.

§ 1151. Surmaakti tühisus

(1)        Surmaakt on tühine, kui on tõendatud, et isik, kelle kohta surmaakt koostati, on elus või surmaakti aluseks olnud dokument on koostatud vale isiku kohta või surmaakt on muul viisil ilmselgelt alusetult koostatud.

(2)        Tühine surmaakt on kehtetu algusest peale.

(3)        Perekonnaseisuasutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjusel surmaakti tühisuse oma otsusega kindlaks teha igal ajal.

(4)        Alusetult koostatud surmaakti tühisuse võib tuvastada perekonnaseisuasutus, kellel on surmaakti koostamise pädevus.

(5)        Käesolevat paragrahvi ei kohaldata, kui surma fakt on kohtu poolt tuvastatud või isik on kohtu poolt surnuks tunnistatud.

(25.02.2004 jõust.14.05.2004 - RT I 2004, 14, 92)

3. jagu.

Abieluakt

§ 116. Abieluakti koostamine

Abieluakti koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmiti.

§ 117. Abiellumisavaldus

(1)        Abiellujad esitavad kirjaliku abiellumisavalduse perekonnaseisuasutusele isiklikult.

(2)        Abiellumisavalduses kinnitavad abiellujad oma allkirjaga, et nad soovivad abielluda ja et puuduvad abielu sõlmimist takistavad asjaolud ja et nad on teadlikud teineteise tervislikust seisundist.

(3)        Isik, kes oli varem abielus, peab esitama abielu lõppemist või abielu kehtetuks tunnistamist tõendava dokumendi.

§ 118. Avaldus abiellumist takistavate asjaolude kohta

Kui enne abielu sõlmimist teatatakse perekonnaseisuasutusele abielu sõlmimist takistavast asjaolust, lükatakse abielu sõlmimine vajaduse korral avalduse kontrollimiseks kuni üheks kuuks edasi.

4. jagu.

Abielulahutusakt

§ 119. Abielulahutusakti koostamise koht

Abielulahutusakt koostatakse perekonnaseisuasutuses, kus abielu lahutatakse.

(23.03.2005 jõust.01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

§ 120. Abielulahutusakt abikaasade kokkuleppel

(1)        Abielulahutusakt koostatakse mõlema abikaasa kohalolekul, kui abielu lahutatakse abikaasade kokkuleppel.

(2)        Abielulahutusakti võib koostada ühe abikaasa kohalolekuta, kui ta mõjuvatel põhjustel ei saa perekonnaseisuasutusse ilmuda ja esitatakse tema notariaalselt tõestatud nõusolek abielu lahutamiseks tema kohalolekuta. Välisriigis viibiv abikaasa võib esitada kirjaliku nõusoleku, millel avaldaja allkiri on Eesti Vabariigi konsulaarametniku poolt kinnitatud.

(23.03.2005 jõust.01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

§ 121. Abielulahutusakt abikaasa avaldusel

(1)        Kui abielu lahutatakse ühe abikaasa avalduse alusel, koostatakse abielulahutusakt perekonnaseisuasutuses tema kohalolekul.

(2)        Abielulahutusakti koostamiseks esitab abikaasa kohtuotsuse ärakirja teise abikaasa teadmata kadumise fakti tuvastamise kohta.

(05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

(3)        Perekonnaseisuasutus teatab abielu lahutamisest teadmata kadunud abikaasa vara hooldajale.

(05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

§ 122. (Kehtetu - 15.12.2004 jõust.31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

5. jagu.

Sünniakti muudatused

§ 123. Sünniakti muudatused seoses lapsendamisega

(1)        Seoses lapsendamisega teeb muudatused sünniaktis perekonnaseisuasutus, kus sünniakt asub.

(2)        Seoses lapsendamisega tehakse muudatused lapse sünniakti lapsendamise kohtuotsuse, lapsendaja avalduse ja tema isikut tõendava dokumendi alusel.

(3)        Kui lapsendaja ei esita käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud avaldust ühe kuu jooksul lapsendamisest, teeb perekonnaseisuasutus lapse sünniakti muudatuse lapsendamise kohta kohtuotsuse alusel.

(4)        Muudetud sünniakti alusel annab perekonnaseisuasutus välja lapse uue sünnitunnistuse.

§ 124. Lapsendamise andmete tühistamine

(1)        Lapsendamise kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse alusel taastab perekonnaseisuasutus lapse sünniaktis kõik andmed, mis olid sünniaktis enne lapsendamist.

(2)        Kohtuotsuse alusel, millega on lapsendajalt vanema õigused ära võetud ja vanema õigused taastatud, taastab perekonnaseisuasutus lapse sünniaktis kõik andmed, mis olid selles enne lapsendamist.

§ 125. Sünniakti muudatused seoses põlvnemisega

(1)        Seoses isast põlvnemise kindlakstegemisega või põlvnemise tuvastamisega teeb sünniaktis muudatused perekonnaseisuasutus, kus sünniakt asub.

(2)        Avalduse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud muudatuse tegemiseks võib esitada ükskõik millisele perekonnaseisuasutusele.

(23.03.2005 jõust.01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

(3)        Pärast lapse sünniaktis muudatuse tegemist antakse välja uus sünnitunnistus.

6. jagu.

(Kehtetu - 15.12.2004 jõust.31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

V osa

Rakendussätted

§ 129. Seaduse jõustumine

Perekonnaseadus jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril.

§ 130. Seaduse kohaldamine

(1)        Perekonnaseadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu, kui rakendussätetest ei tulene teisiti.

(2)        Enne selle seaduse jõustumist tekkinud ja sel päeval kestvatele perekonnaõigussuhetele kohaldatakse perekonnaseaduse sätteid, kui rakendussätetest ei tulene teisiti.

(3)        Paragrahvis 1151 sätestatut kohaldatakse kõigi käesoleva seaduse alusel koostatud surmaaktide suhtes.

(25.02.2004 jõust.14.05.2004 - RT I 2004, 14, 92)

§ 1301. Perekonnaseisuasutuse ülesannete täitmise õiguse andmine vaimulikule

(1)        Regionaalminister võib anda kiriku, koguduse või koguduste liidu vastava ettevalmistusega vaimulikule õiguse täita perekonnaseisuasutuse ülesandeid, mis on seotud abielu sõlmimisega.

(24.03.2004 jõust.08.04.2004 - RT I 2004, 22, 148)

(2)        Regionaalministrilt abielu sõlmimise õiguse saanud kiriku, koguduse või koguduste liidu vaimulik võrdsustatakse abielu sõlmimisega seonduvate ülesannete täitmisel perekonnaseisuasutusega ning tal on õigus koostada abieluakte ja anda välja abielutunnistusi.

(24.03.2004 jõust.08.04.2004 - RT I 2004, 22, 148)

(3)        Abielu sõlmimisega seonduvate perekonnaseisuasutuse ülesannete kiriku, koguduse või koguduste liidu vaimulikule üleandmise ning ülesannete täitmise tingimused ja kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

(4)        Kiriku, koguduse või koguduste liidu vaimuliku poolt abielu sõlmimisega seonduvate ülesannete täitmise üle teostab järelevalvet Siseministeerium.

(30.05.2001 jõust.30.06.2001 - RT I 2001, 53, 307; 24.03.2004 jõust.08.04.2004 - RT I 2004, 22, 148)

§ 131. Abieluvaraleping

Abieluvaralepingu võib sõlmida ka vara suhtes, mis on omandatud enne selle seaduse jõustumist.

§ 132. Vara jagamine

Lahusvara määratakse kindlaks ja ühisvara jagatakse perekonnaseaduse sätete kohaselt ka siis, kui see oli omandatud enne selle seaduse jõustumist.

§ 133. Vastutus abikaasa kohustuse eest

Käesoleva seaduse paragrahv 20 sätteid kohaldatakse ka vara suhtes, mis on soetatud enne selle seaduse jõustumist.

§ 134. Abielu lõppemise aeg

Kui kohtuotsus abielu lahutamiseks on tehtud enne selle seaduse jõustumist, lõpeb abielu abielulahutuse registreerimisega perekonnaseisuasutuses.

§ 135. Isast põlvnemise tuvastamine

(1)        Pärast selle seaduse jõustumist tuvastab kohus isast põlvnemist käesoleva seaduse paragrahv 42 sätete kohaselt ka juhul, kui laps on sündinud või eostatud enne selle seaduse jõustumist.

(2)        Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui jõustunud kohtuotsusega on enne selle seaduse jõustumist isaduse tuvastamise nõue jäetud rahuldamata.

§ 136. Alimendid (elatis)

(1)        Enne selle seaduse jõustumist kohtuotsusega väljamõistetud alimente (elatist) nõutakse sisse kohtuotsuses märgitud suuruses.

(2)        Huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates.

(3)        Käesoleva seaduse paragrahv 71 sätet kohaldatakse ka enne selle seaduse jõustumist tekkinud alimentide (elatise) võlgnevuse suhtes.

§ 137. Abielu ja lapsendamise kehtetus

Abielu kehtetuks tunnistamine ja lapsendamise kehtetuks tunnistamine toimub perekonnaseaduse sätete kohaselt ka siis, kui abielu on sõlmitud või lapsendamine toimunud enne selle seaduse jõustumist.

§ 138. Kiriklik abielu

Kiriklik abielu loetakse kehtivaks, kui see on sõlmitud abielu sõlmimise ajal Eestis kehtinud seaduse kohaselt.

§ 139. Hagi aegumine

(1)        Kui enne selle seaduse jõustumist kehtinud hagi aegumistähtaeg on seaduse jõustumise ajaks möödunud, kohaldatakse varem kehtinud aegumistähtaega.

(2)        Kui enne selle seaduse jõustumist kehtinud hagi aegumistähtaeg ei ole seaduse jõustumise ajaks möödunud ja käesolevas seaduses sätestatakse pikem aegumistähtaeg, kohaldatakse pikemat aegumistähtaega.

(3)        Kui enne selle seaduse jõustumist kehtinud seaduse kohaselt hagi aegumist ei kohaldatud, kuid käesolevas seaduses on see ette nähtud või selles kehtestatud varasemast aegumistähtajast lühem aegumistähtaeg, kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud aegumistähtaega, arvutades selle algust seaduse jõustumisest.

§ 140. (Kehtetu - 15.12.2004 jõust.31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

§ 141. Õigusvastaselt võõrandatud vara

Abielu kestel abikaasale tagastatud või asendatud õigusvastaselt võõrandatud vara või selle vara eest makstav hüvitus (kompensatsioon) on abikaasa lahusvara, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 142. Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Tunnistatakse kehtetuks:

1)         Eesti NSV seadus "Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi kinnitamise kohta" (ENSV Teataja 1969, 31, 316);

2)         Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeks (ENSV Teataja 1969, 31, lisa; 1971, 35, 384; 1972, 40, 433; 1975, 44, 514; 1976, 21, 200; 1980, 12, 172; 1980, 31, 491; 1984, 31, 375; 1985, 17, 295; 1985, 31, 484; 1987, 4, 38; 1988, 6, 68; RT 1992, 11, 168);

3)         Eesti NSV ÜN Presiidiumi seadlus ""Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi" ellurakendamise korra kohta" (ENSV Teataja 1969, 50, 499; 1980, 12, 172).

1 RT = Riigi Teataja = State Gazette

2 ENSV Teataja = ESSR Gazette

 

Trascina file per caricare

Family Law Act

Passed 12 October 1994 (consolidated text April 2005)

(RT1 I 1994, 75, 1326),entered into force 1 January 1995, amended by the following Acts:

23.03.2005 entered into force 01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124;

15.12.2004 entered into force 31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1;

24.03.2004 entered into force 08.04.2004 - RT I 2004, 22, 148;

25.02.2004 entered into force 14.05.2004 - RT I 2004, 14, 92;

03.12.2003 entered into force 01.01.2004 - RT I 2003, 78, 527;

05.06.2002 entered into force 01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336;

30.05.2001 entered into force 30.06.2001 - RT I 2001, 53, 307;

17.01.2001 entered into force 01.03.2001 - RT I 2001, 16, 69;

31.05.2000 entered into force 01.08.2000 - RT I 2000, 50, 317;

17.04.97 entered into force 19.05.97 - RT I 1997, 35, 538;

12.03.97 entered into force 19.04.97 - RT I 1997, 28, 422;

26.06.96 entered into force 26.07.96 - RT I 1996, 49, 953;

28.05.96 entered into force 08.06.96 - RT I 1996, 40, 773.

Part I

Marriage

Chapter 1

Contraction of Marriage

§ 1. Procedure for contraction of marriage

(1)        A marriage is contracted between a man and a woman.

(2)        A marriage has legal effect only if the marriage is registered at a vital statistics office upon contraction of the marriage.

(3)        A marriage shall be contracted not earlier than one month and not later than three months after submission of an application to a vital statistics office by the prospective spouses.

(4)        At the request of the prospective spouses, a vital statistics office may with good reason shorten or extend the term provided for in subsection (3) of this section. The term may be extended for up to six months after submission of the application.

(5)        Prospective spouses contract marriage with both being present in person at the same time. A marriage is contracted when the marriage registration is signed by the prospective spouses.

§ 2. Prerequisites for contraction of marriage

(1)        A marriage is contracted on the mutual desire of the prospective spouses.

(2)        A marriage shall not be contracted if a prospective spouse does not confirm his or her desire to marry or if a prospective spouse is not of the age to marry or if circumstances set out in § 4 of this Act become evident.

§ 3. Age of marriage

(1)        A person who has attained eighteen years of age is of age to marry.

(2)        A minor between fifteen and eighteen years of age may marry with the written consent of his or her parents or guardian.

(3)        If a child has one parent or if the other parent is missing or a guardian has been appointed to the other parent due to his or her restricted active legal capacity or if one parent is deprived of parental rights, the consent of one parent is sufficient for the minor between fifteen and eighteen years of age to marry.

(05.06.2002 entered into force 01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

(4)        If even one of the parents or a guardian does not consent to the marriage, a court may grant permission to marry on the application of one parent or the guardianship authority. A court shall grant permission to marry if the marriage is in the interests of the minor.

§ 4. Hindrances to contraction of marriage

A marriage shall not be contracted:

1)         between persons of whom at least one is already married;

2)         between direct ascendants and descendants, brothers and sisters, half-brothers and half-sisters, adoptive parents and adopted children, or between children adopted by the same person;

3)         between persons of whom at least one has been placed under guardianship due to his or her restricted active legal capacity (except in the cases specified in subsections 3 (2)-(4) of this Act).

(05.06.2002 entered into force 01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

§ 41. Right of minister of religion to refuse to contract marriage

In addition to the provisions of § 4 of this Act, a minister of religion of a church, congregation or association of congregations who has been granted the right to contract marriages by the Minister of Regional Affairs pursuant to § 1301 of this Act, has the right to refuse to contract a marriage if a prospective spouse does not meet the requirements for the contraction of marriage according to the religion of the church, congregation or association of congregations.

(30.05.2001 entered into force 30.06.2001 - RT I 2001, 53, 307; 24.03.2004 entered into force 08.04.2004 - RT I 2004, 22, 148)

Chapter 2

Personal Rights of Spouses

§ 5. (Repealed - 15.12.2004 entered into force 31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

§ 6. Prohibition on restrictions

Agreements which restrict the personal rights and freedoms of spouses are void.

Chapter 3

Proprietary Rights of Spouses

Division 1

General Provisions

§ 7. Basis for proprietary rights of spouses

Proprietary rights of spouses are specified by law and, if entered into, a marital property contract.

Division 2

Marital property contract

§ 8. Definition of marital property contract

(1)        Spouses may specify mutual proprietary rights and obligations different from that provided for in Division 3 of this Chapter in a marital property contract unless otherwise provided by law.

(2)        If a marital property contract is not entered into or if the contract does not include all property of the spouses, the provisions of Division 3 of this Chapter apply with respect to the property of the spouses or to the property not included in the marital property contract.

§ 9. Content of marital property contract

(1)        A marital property contract may specify:

1)         which property belonging to a spouse before the marriage remains the separate property of the spouse and which property becomes joint property of the spouses;

2)         which of the property acquired or to be acquired during the marriage is joint property and which is separate property;

3)         how to possess, use and dispose of joint property of the spouses;

4)         how to divide joint property of the spouses;

5)         mutual maintenance duties of the spouses during the marriage and upon termination of the marriage;

6)         other mutual proprietary rights and obligations of the spouses unless this is contrary to law.

(2)        A marital property contract shall not:

1)         deem property acquired by a spouse by gift or succession with the condition that it belong to the spouse as separate property to be joint property of the spouses;

2)         deny a spouse or divorced spouse the right to receive maintenance on the bases provided for in Chapter 4 of this Act;

3)         waive the right to divide joint property of the spouses upon termination of the marriage.

§ 10. Entry into marital property contract

(1)        A marital property contract may be entered into before or during a marriage.

(2)        A marital property contract may be amended or a new marital property contract may be entered into by agreement of the parties. A marital property contract entered into earlier is valid in the unamended part and in the part which is not contrary to a marital property contract entered into later.

(3)        A minor between fifteen and eighteen years of age may enter into a marital property contract if the minor has been granted consent or permission to marry (§ 3).

(4)        A marital property contract shall be notarised.

(5)        The mutual rights and obligations of a marital property contract entered into before a marriage arise as of the date of contraction of the marriage.

(6)        At the request of a spouse, a marital property contract is entered in the marital property contract register. Proprietary rights of a spouse arising from a marital property contract are valid with respect to third persons if an entry concerning the marital property contract is made in the marital property contract register before the claim of the third person arises. The marital property contract register is maintained pursuant to procedure provided by law.

§ 11. Termination of marital property contract during marriage

(1)        A marital property contract is terminated by a notarised agreement of the parties or by a court at the request of a spouse.

(2)        A spouse has the right to request termination of a marital property contract if:

1)         a court has established the fact that the other spouse is missing;

(05.06.2002 entered into force 01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

2)         a court declares the bankruptcy of one spouse;

3)         the other spouse significantly damages the property of the spouses or performs acts which may substantially damage the property of spouses.

(3)        Upon termination of a marital property contract, the rights and obligations arising from the marital property contract extinguish. The joint property and separate property of the spouses subject to a marital property contract shall be determined and the joint property shall be divided according to the marital property contract.

(4)        Upon termination of a marital property contract by agreement of the parties, the spouses may agree that the marital property contract was not entered into in its entirety or in certain parts.

§ 12. Marital property contract upon termination of marriage

(1)        A marital property contract terminates upon the death of a spouse or upon divorce.

(2)        Upon termination of a marital property contract due to the death of a spouse or divorce, the rights and obligations arising from the marital property contract extinguish. The joint property and separate property of the spouses shall be determined and the joint property shall be divided according to the marital property contract.

(3)        If the duty to provide maintenance for a divorced spouse after divorce arises from a marital property contract, the duty continues in effect after the divorce.

§ 13. Invalidity of marital property contract

(1)        If a marital property contract is declared invalid or is void on the basis of the provisions of the General Principles of the Civil Code concerning invalidity of transactions, the provisions of Division 3 of this Chapter apply to property acquired during the marriage.

(2)        Upon annulment of a marriage, the marital property contract is void. In such case, the provisions of subsections 36 (3) or (4) apply with respect to property acquired during the marriage which has been annulled.

Division 3

Joint and Separate Property

§ 14. Joint property

(1)        Property acquired by spouses during the marriage is the joint property of the spouses.

(2)        A court may declare the separate property of a spouse, the value of which has significantly increased as a result of the work or monetary expenses of the spouses during the marriage, to be partly or wholly the joint property of the spouses.

§ 15. Separate property

(1)        Separate property of a spouse is property which was in the ownership of the spouse before the marriage, property acquired by the spouse during the marriage as a gift or by succession, and property acquired by the spouse after termination of conjugal relations.

(2)        Personal effects acquired during a marriage are the separate property of the spouse.

§ 16. Transactions by spouses

Spouses may enter into transactions with each other concerning separate property and enter into agreements on full or partial division of joint property, and agreements on possession, use and disposal of joint property or of a part thereof.

§ 17. Possession, use and disposal of joint property

(1)        Each spouse has an equal right to possess, use and dispose of joint property.

(2)        Spouses shall possess, use and dispose of joint property by agreement. Failing agreement, a court shall, at the request of a spouse, settle disputes regarding possession and use of joint property.

(3)        If one spouse enters into a transaction to transfer a movable in the joint ownership of the spouses, consent of the other spouse is presumed.

(4)        A movable in the joint ownership of spouses subject to entry in the register shall not be transferred or pledged without the written consent of the other spouse regardless of in which spouse’s name the movable is entered in the register.

(5)        If an immovable may be deemed to be the joint property of spouses on the basis of the provisions of Divisions 2 and 3 of this Chapter and one spouse is entered in the land register as the owner of the immovable, the other spouse is entered in the land register as a joint owner on the basis of a notarised joint application. If the spouse entered as the owner in the land register refuses to submit a joint application, the other spouse may, by a court proceeding, request declaration of himself or herself as joint owner and amendment of the land register entry.

§ 18. Division of joint property

(1)        Joint property of spouses may be divided during marriage, upon divorce or after divorce.

(2)        If the conjugal relations of spouses have not terminated at the time of division of joint property, the joint property shall be determined as at the date of division. If joint property is divided after termination of conjugal relations, the joint property shall be determined as at the date of termination of conjugal relations.

(3)        Spouses shall divide joint property by agreement.

(4)        Agreements on the division of immovables in the joint ownership of spouses shall be notarised.

(5)        In the case of a dispute, a court shall divide joint property at the request of one or both spouses.

(6)        Property which is not divided upon division of joint property, and property acquired by spouses during the marriage after division of joint property is the joint property of the spouses.

§ 181. Division of joint property in enforcement proceeding

If an enforcement proceeding is commenced against one of the spouses and his or her separate property is not sufficient to cover the claim, the claimant may file an action with a court for the division of the joint property of spouses.

(17.01.2001 entered into force 01.03.2001 - RT I 2001, 16, 69)

§ 19. Shares upon division of joint property

(1)        Upon division of the joint property of spouses, the shares of the spouses shall be deemed to be equal even if one spouse did not earn an income due to the raising of a child or for other good reasons.

(2)        A court may derogate from equality of shares of spouses:

1)         in consideration of the particular interests of a child or the other spouse;

2)         if without good reasons one spouse did not participate in the acquisition of joint property with his or her income or work;

3)         if the joint property was acquired out of the separate property of one spouse;

4)         if the value of the separate property of a spouse has significantly increased during the marriage out of the work or monetary expenses of the other spouse or out of the joint property of the spouses.

(3)        Upon division of the joint property of spouses, the property remaining with each spouse shall be designated as a share in common ownership of things or proprietary rights and obligations.

(4)        If upon division of joint property the value of the property remaining with a spouse is greater than his or her share in the joint property, a court shall order monetary compensation to be paid by the spouse to the other spouse.

§ 20. Liability for obligations of spouse

(1)        A spouse is liable for his or her proprietary obligations with his or her separate property and with the share of the joint property which would belong to the spouse upon division of joint property.

(2)        Spouses are liable for proprietary obligations assumed in the interests of the family with the joint property and the separate property of both spouses.

(3)        If due to a crime committed by one spouse, the joint property of the spouses or the separate property of the other spouse increases, the damage caused by the crime shall, in addition to that specified in subsection (1) of this section, also be compensated for out of the share of the joint property of the other spouse and out of the separate property of the other spouse to the extent by which his or her separate property increased due to the crime.

Chapter 4

Maintenance of Spouse

§ 21. Duty of maintenance of spouse

A spouse is required to maintain a spouse who needs assistance and is incapacitated for work, and to maintain a spouse during pregnancy and child-care until the child attains three years of age if the financial situation of the obligated spouse allows for provision of maintenance.

§ 22. Duty of maintenance after divorce

(1)        A divorced spouse who needs assistance and is incapacitated for work has the right to receive maintenance from his or her former spouse if the divorced spouse became disabled or attained pensionable age during the marriage and if the financial situation of the obligated divorced spouse allows for provision of maintenance.

(2)        A divorced spouse has the right to receive maintenance during pregnancy and child-care until the child attains three years of age if the child was conceived during the marriage, and if the financial situation of the obligated divorced spouse allows for provision of maintenance.

(3)        If a marriage lasted at least twenty-five years, a divorced spouse has the right to receive maintenance from the divorced spouse even if the spouse who needs assistance attained pensionable age or became disabled within three years after the divorce and if the financial situation of the obligated divorced spouse allows for provision of maintenance.

§ 23. Amount of support

(1)        If a spouse or divorced spouse fails to perform the duty to provide maintenance provided for in §§ 21 and 22 of this Act, a court shall order support in the form of a monthly support payment for maintenance of the spouse or divorced spouse based on the financial situation of each spouse and the need for assistance.

(2)        Upon a change in the financial situation or the need for assistance, a spouse or divorced spouse may request a change in the amount of support or termination of payment of support.

§ 24. Release from duty of maintenance

A court may release a spouse from the duty to provide maintenance to the other spouse or limit the duty with a time period:

1)         if the behaviour of the spouse requesting support was indecent during the marriage;

2)         if the marriage lasted a short time, or upon other good reason as established by the court.

§ 25. Termination of duty of maintenance

The duty to provide maintenance to a spouse terminates if the grounds for the duty to provide maintenance provided for in §§ 21 and 22 of this Act cease to exist or if the divorced spouse receiving maintenance remarries.

Chapter 5

Termination of Marriage

§ 26. Grounds for termination of marriage

A marriage terminates upon the death of a spouse or upon divorce.

§ 27. Divorce

(1)        A vital statistics office or a court grants a divorce.

(23.03.2005 entered into force 01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

(2)        A divorce may be granted by a vital statistics office if both spouses reside in Estonia.

(23.03.2005 entered into force 01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

§ 28. Divorce granted by vital statistics office

(1)        A vital statistics office grants a divorce upon agreement of the spouses on the basis of a joint written petition which the spouses submit in person to a vital statistics office. A divorce is granted not earlier than one month and not later than three months after submission of a petition.

(2)        If a spouse cannot appear at a vital statistics office in person for submission of a joint petition, he or she may submit a separate notarised petition. A spouse staying in a foreign state may submit a written petition on which the signature of the petitioner is confirmed by a consular officer of the Republic of Estonia. The format of petitions completed in a foreign state shall be approved by a regulation of the Minister of Internal Affairs.

(23.03.2005 entered into force 01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

(3)        A vital statistics office grants a divorce on the basis of a petition of one spouse if a court has established the fact that the other spouse is missing.

(05.06.2002 entered into force 01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

(4)        A vital statistics office shall not grant a divorce if together with the divorce a spouse desires to resolve a dispute concerning a child or concerning the division of joint property or desires support to be ordered.

§ 29. Divorce granted by court

(1)        A court grants a divorce at the request of a spouse if:

1)         the spouses disagree about the divorce,

2)         together with the divorce a spouse desires to resolve a dispute specified in subsection 28 (4) of this Act or

3)         a vital statistics office is not competent to grant the divorce.

(23.03.2005 entered into force 01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

(2)        A divorce shall be granted if a court ascertains that continuation of the marriage is impossible.

(3)        Upon granting a divorce, a court shall, at the request of the spouses, settle disputes concerning a child and disputes concerning support or division of joint property. If a court does not satisfy a petition for divorce, requests in disputes concerning a child, support or division of joint property shall not be heard.

(4)        If a third person has submitted a claim with respect to joint property, a court shall resolve a dispute concerning division of joint property in a proceeding separate from the divorce.

(5)        A court shall, within ten days after the entry into force of a court order granting a divorce, send a copy of the court order to the vital statistics office where the marriage was contracted.

§ 30. Date of termination of marriage

A marriage terminates:

1)         upon the death of a spouse, as of the death of the spouse;

2)         upon a divorce granted by a vital statistics office, as of divorce registration;

3)         upon a divorce granted by a court, as of the entry into force of the court order.

§ 31. (Repealed - 15.12.2004 entered into force 31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

§ 32. Restoration of marriage

(1)        Upon return of a spouse who has been declared dead, a marriage shall be deemed to be restored if neither spouse has remarried. A marriage shall be deemed to be restored after the entry into force of the court order recalling the declaration of death.

(2)        A marriage which was terminated by divorce due to a spouse being missing may be restored upon return of the missing spouse if neither divorced spouse has remarried. A vital statistics office restores a marriage on the basis of a petition of the spouses. A marriage shall be deemed to be restored upon annulment of the divorce notation in the marriage registration.

(05.06.2002 entered into force 01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

Chapter 6

Invalidity of Marriage

§ 33. Grounds for annulment

(1)        A court shall annul a marriage only if the provisions of §§ 3 and 4 of this Act have been violated upon contraction of the marriage, if an ostensible marriage was contracted or if consent for marriage was obtained against the will of a prospective spouse by fraud or duress.

(2)        A court shall, within ten days after the entry into force of a court order annulling a marriage, send a copy of the court order to the vital statistics office where the marriage was contracted.

§ 34. Right of claim for annulment of marriage

(1)        Annulment of marriage may be requested by:

1)         a spouse who is a minor, his or her parent or guardian if the marriage was contracted in violation of the provisions of § 3 of this Act;

2)         a spouse if an ostensible marriage was contracted or if the marriage was contracted in violation of the provisions of § 4 of this Act;

3)         a spouse whose agreement for marriage was acquired against his or her will by fraud or duress;

4)         other persons whose rights are violated by violation of the provisions of § 4 of this Act.

(2)        The limitation period for a claim for annulment of a marriage contracted by fraud or duress is one year after the contraction of marriage.

§ 35. Preclusion of annulment of marriage

A court may deny annulment of a marriage if the circumstances which are the grounds for annulment of the marriage pursuant to subsection 33 (1) of this Act cease to exist.

§ 36. Consequences of annulment of marriage

(1)        A marriage is annulled from inception.

(2)        Persons whose marriage has been annulled do not have any rights or obligations with respect to one another arising from the marriage.

(3)        If a marriage has been annulled, the provisions of common ownership apply with respect to the property acquired jointly by the spouses during the void marriage. In the case of a dispute, a court shall specify the shares of the co-owners.

(4)        If a marriage is annulled because one of the prospective spouses concealed from the other prospective spouse that he or she was already married, or influenced the other spouse to marry by fraud or duress, a court may order support for the person who was in a void marriage with him or her on the bases provided for in §§ 21 and 22 of this Act and, at the request of the person, divide the property acquired during the void marriage on the basis of the provisions of Division 3 of Chapter 3 of this Act.

§ 37. Children born of void marriage

Children born of an annulled marriage have the same rights and duties as children born in a marriage.

Part II

Family

Chapter 7

Filiation of Children

§ 38. Legal effect of filiation

(1)        The mutual rights and obligations of parents and children arise from the filiation of children which is proven pursuant to procedure provided by law.

(2)        A child descends from the mother who gives birth to the child.

(3)        A child descends from the father by whom the child is conceived.

(4)        For the purposes of this Act, a child is a minor.

§ 39. Filiation from man who is married to mother of child

(1)        A child who is born or conceived during the marriage of the parents shall be deemed to be descended from the man who is married to the mother of the child.

(2)        In the birth registration of a child, the person who gives birth to the child is entered as the mother and the person who is married to the mother of the child is entered as the father on the basis of an application of either person.

(3)        If a child born or conceived during a marriage does not descend from the man who is married to the mother of the child, the man shall not be entered as the father in the birth registration of the child on the basis of a joint application of the spouses.

(4)        A child who is born after the death of the man who was married to the mother of the child shall be deemed to be conceived during the marriage if not more than ten months pass from the date of death of the man to the birth of the child.

(5)        A child who is born after a divorce or annulment of marriage shall be deemed to be conceived during the marriage if not more than ten months pass from the date of divorce or annulment of marriage to the birth of the child.

(6)        If a man has given written consent to the artificial insemination of his spouse, the child shall be deemed to descend from him.

§ 40. Confidentiality of artificial insemination

(1)        A donor for artificial insemination does not have the right to demand ascertainment of the identity of the mother or child or declaration of himself as father of the child.

(2)        A court shall not establish the filiation of a child from a donor for artificial insemination.

(3)        Persons who arrange artificial insemination are required to maintain the confidentiality of the artificial insemination.

§ 41. Ascertainment of filiation from father not married to mother of child

(1)        The filiation of a child from the father who is not married to the mother of the child shall be ascertained on the basis of the joint written application of the father and mother which is submitted in person to a vital statistics office.

(2)        If there is reason to believe that submission of the joint application specified in subsection (1) of this section may be impossible or difficult after the birth of the child, the application may be submitted during the pregnancy of the woman.

(3)        If the parents cannot submit a joint application to a vital statistics office in person, each may submit a notarised application. A parent staying in a foreign state may submit a written petition on which the signature of the petitioner is confirmed by a consular officer of the Republic of Estonia. The format of petitions completed in a foreign state shall be approved by a regulation of the Minister of Internal Affairs.

(23.03.2005 entered into force 01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

(4)        The filiation of a child from the father shall be ascertained on the basis of an application of the father if:

1)         the mother of the child is deceased;

2)         the mother of the child is missing or a guardian has been appointed to her due to his or her restricted active legal capacity;

(05.06.2002 entered into force 01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

3)         the location of the mother of the child cannot be ascertained;

4)         the mother of the child has been deprived of parental rights.

(5)        On the basis of the joint application of the parents or an application of the father, a vital statistics office shall make an entry in the birth registration concerning the father of the child.

§ 42. Establishment of filiation from father not married to mother of child

(1)        If the parents of a child are not married to each other and filiation of the child cannot be ascertained, the filiation of the child from the father may be established in a court at the request of the mother, the guardian of the child, a guardianship authority or a person who considers himself to be the father of the child. If filiation of a child is not established before the child becomes an adult, filiation of the child from the father may be established only at the request of the child who has become an adult.

(2)        A court shall establish filiation from the father on the basis of circumstances which allow for the man to be considered the father of the child.

(3)        A court shall, within ten days after the entry into force of a court order establishing filiation, send a copy of the court order to the vital statistics office where the birth registration of the child is located.

§ 43. Entry of name of father of child born outside marriage

(1)        If a child is born to a mother who is not married and filiation of the child from the father is not ascertained or established pursuant to the procedure provided for in §§ 41 and 42 of this Act, no entry concerning the father shall be made in the birth registration of the child. At the request of the mother, the surname of the mother is entered as the surname of the father and the name stated by the mother is entered as the given name of the father in the birth registration.

(2)        If a child born or conceived during a marriage does not descend from the man married to the mother and filiation of the child from the father is not ascertained or established pursuant to the procedure provided for in §§ 41 and 42 of this Act, no entry concerning the father shall be made in the birth registration of the child. At the request of the mother, the surname of the mother is entered as the surname of the father and the name stated by the mother is entered as the given name of the father in the birth registration.

(3)        An entry concerning the name of the father made on the bases specified in subsections (1) and (2) of this section shall not prove filiation of the child from the father.

§ 44. Contestation of entry concerning parent

(1)        A court may declare an entry concerning a parent in the birth registration of a child incorrect if the court establishes that the child does not descend from the parent.

(2)        An entry concerning a parent may be contested in a court by:

1)         the person who is entered as the father or mother of a child in the birth registration of the child;

2)         a person who requests declaration as a parent if another person is entered as the parent in the birth registration;

3)         the guardian of a child or a child who has become an adult.

(3)        The limitation period of a claim to declare an entry incorrect is one year after the date a person became or should have become aware of the incorrectness of the entry. If a minor became aware that he or she was incorrectly entered in a birth registration as the mother or father of a child, the limitation period begins to run from the time the minor becomes an adult.

(4)        Filiation of a child from the mother may be established by a court if there is no entry in the birth registration concerning the mother or if the court declares the entry concerning the mother incorrect. The limitation period specified in subsection (3) of this section applies to a claim for establishment of filiation of a child from the mother.

(5)        A person who at his own request or at the joint request of himself and the mother is entered in a birth registration as the father of a child may not contest the entry if at the time of submission of the application he knew that he was not the father of the child.

(6)        Neither spouse who consents in writing to artificial insemination shall contest the entry concerning the father in a birth registration.

§ 45. Rights and duties of child born outside marriage

A child who descends from parents who are not married to each other has the same rights and duties with respect to his or her parents and their relatives as a child who descends from parents who are married to each other.

§ 46. (Repealed - 15.12.2004 entered into force 31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

§ 47. (Repealed - 15.12.2004 entered into force 31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

§ 48. (Repealed - 15.12.2004 entered into force 31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

Chapter 8

Rights and Duties of Parents

§ 49. Equality of rights and duties of parents

Parents have equal rights and duties with respect to their children.

§ 50. Rights and duties of parents

(1)        Parents have the right and duty to raise a child and to care for a child.

(2)        A parent is required to protect the rights and interests of his or her child. A parent is the legal representative of a child. As a legal representative, the parent has the authorisation of a guardian.

(3)        A parent has the right to demand his or her child back from any person who has control of the child without legal basis. The parent does not have the right to the return of the child if the return of the child is evidently contrary to the interests of the child.

(4)        A parent shall not exercise parental rights contrary to the interests of a child.

§ 51. Residence of child in case of parents living apart

If parents live apart, they shall agree with which parent a child shall reside. In the absence of an agreement, a court shall settle the dispute at the request of a parent.

§ 52. Access to child

(1)        A parent living apart from a child has the right of access to the child. A parent with whom a child resides shall not hinder the other parent’s access to the child.

(2)        If parents have not agreed in what manner the parent living apart participates in the raising of a child and has access to the child, a guardianship authority or, at the request of a parent, a court shall settle the dispute.

§ 53. Removal of child from parent

(1)        At the request of a parent, guardian or guardianship authority, a court may decide to remove a child from one or both parents without deprivation of parental rights if it is dangerous to leave the child with the parents.

(2)        If leaving a child with a parent threatens the health or life of the child, a guardianship authority may remove the child from the parent prior to obtaining a court order. In such case the guardianship authority must file a claim with a court within ten days for removal of the child or for deprivation of parental rights.

(3)        If upon removal of a child from a parent the child is left without parental care, a guardianship authority shall arrange for care of the child.

(4)        If the reasons for removal of a child cease to exist, a court may order return of the child at the request of a parent.

§ 54. Deprivation of parental rights

(1)        At the request of a parent, guardian or guardianship authority, a court may deprive a parent of parental rights if the parent:

1)         does not fulfil his or her duties in raising or caring for a child due to abuse of alcoholic beverages, narcotic or other psychotropic substances, or other reason which the court does not deem to be persuasive; or

2)         abuses parental rights; or

3)         is cruel to a child; or

4)         has a negative influence on a child in some other manner; or

5)         without good reason, has not during one year participated in raising a child who resides in a child care institution.

(2)        In hearing a claim for deprivation of parental rights, the court shall include a guardianship authority for the purpose of hearing its opinion in the proceeding.

(3)        Upon depriving a parent of parental rights, a court shall order removal of a child from the parent.

(4)        If upon depriving a parent of parental rights a child is left without parental care, a guardianship authority shall arrange for care of the child.

(5)        A court shall, within ten days after the entry into force of a court order depriving a parent of parental rights, send a copy of the court order to the vital statistics office where the birth registration of the child is located and to the child care institution where the child resides.

§ 55. Consequences of deprivation of parental rights

(1)        A person who has been deprived of parental rights loses all rights with respect to a child.

(2)        A guardianship authority may permit a person who has been deprived of parental rights to visit with a child if this does not have a negative influence on the child.

(3)        Deprivation of parental rights does not release a parent from the duty to provide maintenance for a child.

§ 56. Restoration of parental rights

(1)        At the request of a person who has been deprived of parental rights, a court may restore parental rights with respect to a child if the person has improved his or her conduct, and desires and is capable of exercising parental rights as required.

(2)        In hearing a matter for restoration of parental rights, the court shall include a guardianship authority for the purpose of hearing its opinion in the proceeding.

(3)        Parental rights shall not be restored if a child is adopted.

(4)        A court shall, within ten days after the entry into force of a court order restoring parental rights, send a copy of the court order to the vital statistics office where the birth registration of the child is located and to the child care institution where the child resides.

§ 57. Removal of child from step-parent or foster-parent

On the bases of and pursuant to procedure provided for in §§ 53 and 54 of this Act, a court may remove a child from a step-parent (§ 68 (2)) or a foster-parent (§ 68 (3)).

§ 58. Guarantee of interests of child

In hearing a dispute concerning a child, a guardianship authority or court shall proceed from the interests of the child, considering the wishes of a child who is at least ten years of age. The wishes of a child younger than ten years of age shall also be considered if the development level of the child so permits.

(17.04.97 entered into force 19.05.97 - RT I 1997, 35, 538)

§ 59. Opinion of guardianship authority

In hearing a dispute concerning a child, a court shall, if necessary, include a guardianship authority for the purpose of hearing its opinion in the proceeding.

Chapter 9

Duty of Maintenance in Family

Division 1

Duty of Maintenance of Parents and Children

§ 60. Duty of parent to maintain child

(1)        A parent is required to maintain his or her minor child and a child who has become an adult, needs assistance and is incapacitated for work.

(2)        If a child attends basic school, upper secondary school or vocational school and continues to study therein upon becoming an adult, a parent is required to maintain the child during his or her studies.

§ 61. Support for child

(1)        If a parent fails to perform the duty to provide maintenance to a child, a court shall, at the request of the other parent, guardian or guardianship authority, order support for the child to be paid to the parent who submitted the claim or to the guardian or person in whose interests the guardianship authority submitted the claim.

(2)        Support for a child shall be specified as a monthly support payment based on the financial situation of each parent and the needs of the child.

(3)        Upon a change in the financial situation of a parent or the needs of a child, a court may change the amount of support at the request of an interested person.

(4)        The monthly support payment for one child shall not be less than half of the minimum monthly wage established by the Government of the Republic.

(25.02.2004 entered into force 14.05.2004 - RT I 2004, 14, 92)

(5)        A court may reduce the amount of support to less than the amount specified in subsection (4) of this section if a parent has another child who would be less financially secure than the child receiving support if such amount were ordered.

(6)        A court may refuse to order support or may reduce the amount thereof to less than the amount specified in subsection (4) of this section or terminate payment of support if:

1)         a parent ordered to pay support is incapacitated for work, or

2)         a child has sufficient income, or

3)         other good reasons as established by the court become evident.

(7)        If the circumstances specified in subsections (5) and (6) of this section cease to exist, a court may order support or an increase of support at the request of an entitled person.

(8)        A court may, with good reason, release a man from whom filiation of a child has been established by a court (§ 42) from the duty to maintain the child.

(9)        If a child resides with each parent, a court shall order support for a child from the parent who has the better financial situation.

§ 62. Support for child in child care institution

If a parent fails to perform the duty to provide maintenance to a child in a child care institution, a court shall, at the request of the child care institution or a guardianship authority, order support from the parent for the child to be paid to the child care institution where the child resides.

§ 63. Support for child who has become an adult

(1)        A court shall order support from a parent for an adult specified in § 60 of this Act at the request of the adult based on the provisions of § 61 of this Act.

(2)        If after ordering support from a parent for an adult the financial situation of the adult or the parent changes, a court may, at the request of either, change the amount of support or terminate payment of support on the bases provided for in § 61 of this Act.

§ 64. Duty of child who has become an adult to maintain parent

(1)        A child who has become an adult is required to maintain his or her parent who needs assistance and is incapacitated for work.

(2)        If a child who has become an adult does not perform the duty specified in subsection (1) of this section, a court shall, at the request of the parent, order support from the child to the parent as a monthly support payment based on the financial situation of the child who has become an adult and of the parent, and on the needs of the parent.

(3)        In ordering support, a court shall consider all children of a parent who have become adults regardless of whether the parent submits a claim for support against some or all of the children.

(4)        A court may refuse to order support from a person specified in subsection (1) of this section if the parent evaded performance of parental duties.

(5)        A child who has become an adult is released from the duty to provide maintenance for a parent if the parent is deprived of parental rights.

(6)        If the financial situation of a child who has become an adult or of a parent changes after the ordering of support from the child who has become an adult to the parent who needs assistance and is incapacitated for work, a court may, at the request of either, change the amount of support or terminate payment of support. Payment of support may also be terminated if the basis provided for in subsection (1) of this section ceases to exist.

Division 2

Duty of Maintenance of Other Family Members

§ 65. Duty of grandparent to maintain grandchild

Grandparents whose financial situation so permits are required to maintain their minor grandchild or their adult grandchild who needs assistance and is incapacitated for work if the grandchild does not have parents, a spouse or a child who has become an adult or if it is not possible to obtain maintenance from these persons.

§ 66. Duty of grandchild to maintain grandparent

An adult grandchild whose financial situation so permits is required to maintain his or her grandparent who needs assistance and is incapacitated for work if the grandparent does not have a spouse or a child who has become an adult or if it is not possible to obtain maintenance from these persons.

§ 67. Duty of maintenance of brother and sister

An adult brother or sister whose financial situation so permits is required to maintain his or her minor brothers and sisters if they do not have parents or grandparents or if it is not possible to obtain maintenance from these persons.

§ 68. Maintenance of step-parent and foster-parent

(1)        An adult stepchild or foster-child is required to maintain a step-parent or foster-parent who needs assistance and is incapacitated for work and who has raised and maintained him or her for at least ten years, if the step-parent or foster-parent does not have an adult child or spouse with capacity for work or if it is not possible to obtain maintenance from these persons.

(2)        A step-parent is a person married to a parent of a child, who is not a parent of the child.

(3)        A foster-parent is a person who actually raises a child but is not a parent or step-parent of the child.

§ 69. Support for other family members

(1)        If a person specified in §§ 65-68 of this Act fails to perform the duty to provide maintenance for another family member a court shall, at the request of the family member, order support from the person as a monthly support payment based on the financial situation of each and the need for assistance.

(2)        If after ordering support the financial situation of the payer or recipient of the support changes or the recipient’s need for assistance changes, a court may, at the request of either, change the amount of support or terminate payment of support.

Division 3

Support Order and Seizure of Income

(05.06.2002 entered into force 01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

§ 70. Procedure for support order

(1)        If a person fails to perform the duty to provide maintenance, a court shall order support as of the filing of a claim for support.

(2)        At the request of the plaintiff, a court may order support retroactively for up to one year before filing of the claim for support in the court if the obligated person failed to perform the duty to provide maintenance during the period and the circumstances specified in subsection 61 (6) of this Act did not exist.

(23.03.2005 entered into force 01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

§ 71. Release from payment of arrears

At the request of a person paying support, a court may partially or fully release the person from payment of the arrears of support ordered by the court if the arrears arose due to illness of the person or upon other persuasive circumstances as established by the court and the financial situation of the person does not permit payment of the arrears.

§ 72. Disallowance of set-off and reclaim

(1)        Support may not be used to set off a counterclaim of a debtor.

(2)        Support paid may not be reclaimed except in the case where a court decision based on false information or forged documents presented by the plaintiff is recalled.

§ 721. Seizure of income of person who has placed his or her family in difficult economic situation

If a person places his or her family in a difficult economic situation as a result of dissipation or the use of alcoholic beverages or psychotropic substances, a court may, at the application of the spouse or a family member with respect to whom the person has failed to perform the duty to provide maintenance, order seizure of a claim for the payment of wages or a claim for other permanent income of the person and require the employer or the person obliged to pay permanent income to make the corresponding payments in the amount specified in the court judgment to the person who submitted the application.

(05.06.2002 entered into force 01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

Chapter 10

Adoption

§ 73. Content of adoption

(1)        The rights and duties between parent and child are created between an adoptive parent and an adopted child by adoption.

(2)        Adoption is for an unspecified term and cannot be conditional.

§ 74. Child being adopted

(1)        A child may be adopted only in the interests of the child.

(2)        An adult shall not be adopted.

§ 75. Adoptive parent

(1)        A person at least twenty-five years of age who is capable of raising the adoptive child, caring for the child and maintaining the child may be an adoptive parent. A court may also permit a younger adult to be an adoptive parent.

(2)        The following shall not be adoptive parents:

1)         a person who has been deprived of parental rights or from whom a child has been removed without deprivation of parental rights;

2)         a person who has been relieved of the duty of guardian due to inadequate performance of duties;

3)         a person with restricted active legal capacity.

(05.06.2002 entered into force 01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

(3)        The same child may be adopted only by persons who are married to each other.

§ 76. Decision on adoption

(1)        A court decides an adoption on the basis of the application of a person wishing to adopt. In deciding an adoption, the court shall include a guardianship authority in the proceeding for the purpose of hearing its opinion.

(2)        A guardianship authority shall, at the request of a court, collect and prepare the information necessary for deciding an adoption.

§ 77. Confidentiality of adoption

(1)        A person who knows about an adoption shall maintain the confidentiality of the adoption.

(2)        A person who violates the duty to maintain the confidentiality of adoption shall be held liable pursuant to law.

(3)        The procedure for disclosure of adoption information shall be established by legislation.

§ 78. Consent of parents

(1)        A child may be adopted with the written consent of the parents. A parent may give consent for adoption to a guardianship authority even if the adoptive parent is not identified.

(2)        Parents may withdraw consent given for adoption until the adoption decision is made.

(3)        A child may be adopted without the consent of the parents if they have been deprived of parental rights.

(05.06.2002 entered into force 01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

§ 79. Consent of child

(1)        A child who is at least ten years of age may be adopted with his or her consent. The wishes of a child younger than ten years of age shall also be considered if the development level of the child so permits.

(17.04.97 entered into force 19.05.97 - RT I 1997, 35, 538)

(2)        A child may be adopted without his or her consent if the child lived in the family of the adoptive parent before the adoption and does not know that the adoptive parent is not his or her parent.

(17.04.97 entered into force 19.05.97 - RT I 1997, 35, 538)

§ 80. Consent of spouse of adoptive parent

(1)        A married person may adopt only with the written consent of his or her spouse.

(2)        Adoption may be effected without consent of the other spouse if the conjugal relations of the spouses have terminated and they live apart.

(05.06.2002 entered into force 01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

§ 81. Consent of guardian

A child under guardianship may be adopted only with the written consent of the guardian.

§ 82. Adoption by person not residing in Estonia

A person who does not reside in Estonia may adopt an Estonian citizen residing in Estonia only with the consent of the Minister of Social Affairs.

§ 83. Adoption order

(1)        A child shall be deemed to be adopted as of the date of entry into force of the adoption judgment.

(2)        Upon issue of an adoption order, a court shall decide the change of the given name and surname of the adoptive child (§ 85).

(3)        A court shall, within one month after entry into force of an adoption judgment, send a copy of the court order to the vital statistics office where the birth registration of the child is located.

§ 84. Entry of adoptive parent in birth registration

The adoptive parent shall be entered as a parent in the birth registration of an adoptive child.

§ 85. (Repealed - 15.12.2004 entered into force 31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

§ 86. Legal consequences of adoption

(1)        An adopted child and his or her descendants shall be deemed to be equal with respect to his or her adoptive parents and their relatives, and the adoptive parents and their relatives shall be deemed to be equal with respect to the adopted child and his or her descendants with regard to personal and proprietary rights and obligations.

(2)        An adopted child loses personal and proprietary rights and is released from duties with respect to his or her parent and relatives of the parent.

(3)        A parent loses personal and proprietary rights and is released from duties with respect to his or her child who is adopted and with respect to descendants of the adopted child.

(4)        If a child is adopted by a man and the child has a mother who remains the mother of the child, or if a child is adopted by a woman and the child has a father who remains the father of the child, the rights and duties between the child and such parent and the relatives of the parent are preserved.

§ 87. Declaration of invalidity of adoption and deprivation of parental rights

(1)        A court may declare an adoption invalid only if it becomes evident that the conditions provided for in §§ 74–76 and 78–82 of this Act have been violated or if the adoption was ostensible.

(2)        A court may deprive an adoptive parent of parental rights on the bases provided for in § 54 of this Act or remove a child from an adoptive parent without deprivation of parental rights on the bases provided for in § 53 of this Act.

(3)        In declaring an adoption invalid, deprivation of parental rights of an adoptive parent or removal of a child from an adoptive parent without deprivation of parental rights, a court shall include a guardianship authority in the proceeding for the purpose of hearing its opinion.

§ 88. Persons contesting adoption

(1)        A person whose rights are violated by an adoption, or a guardianship authority may demand that an adoption be declared invalid.

(2)        If an adoption was effected without consent of a parent or guardianship authority as prescribed by law, only the person without whose consent the adoption was effected may, on this basis, demand that the adoption be declared invalid.

(3)        Deprivation of an adoptive parent of parental rights or removal of a child without deprivation of parental rights may be demanded by the parent of the child who retains parental rights upon adoption, the other adoptive parent or a guardianship authority.

§ 89. Declaration of invalidity of adoption of adopted child who has become an adult

The adoption of an adopted child who has become an adult may be declared invalid on the bases provided for in § 87 of this Act, only at the request of the adopted child and on the condition that his or her parents and adoptive parents agree with the declaration of invalidity of the adoption.

§ 90. Consequences of declaration of invalidity of adoption

(1)        An adoption declared invalid is invalid from inception.

(2)        In declaring an adoption invalid, the personal and proprietary rights and duties specified in subsections § 86 (2) and (3) of this Act shall be deemed to be not extinguished.

(3)        A court shall, within ten days after the entry into force of a court order declaring an adoption invalid, send a copy of the court order to the vital statistics office where the birth registration of the child is located.

§ 91. Consequences of deprivation of parental rights of adoptive parent

(1)        An adoptive parent who is deprived of parental rights loses all rights with respect to a child. Depriving an adoptive parent of parental rights does not release the parent from the duty to provide maintenance for a child except in the case where the parental rights and duties between the child and the parent are restored.

(2)        Upon depriving an adoptive parent of parental rights, a child shall be removed from the adoptive parent.

(3)        In depriving an adoptive parent of parental rights, a court shall, at the request of a parent and considering the wishes of a child who is at least ten years of age, decide whether to restore the rights and duties between the child and the parent and whether to give the child to the parent to raise. The wishes of a child younger than ten years of age shall also be considered if the development level of the child so permits.

(17.04.97 entered into force 19.05.97 - RT I 1997, 35, 538)

(4)        If parental rights are not restored, a guardianship authority shall arrange for care of the child.

(5)        (Repealed - 15.12.2004 entered into force 31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

(6)        A court shall, within ten days after entry into force of the court order depriving an adoptive parent of parental rights, send a copy of the court order to the vital statistics office where the birth registration of the child is located.

(7)        Once deprived, parental rights of an adoptive parent shall not be restored.

Part III

Guardianship and Curatorship

Chapter 11

Guardianship

§ 92. Content of guardianship

(1)        Guardianship is established for the purpose of raising a child and for protection of his or her personal and proprietary rights and interests.

(2)        Guardianship is established for a child whose parents are deceased, missing or with restricted active legal capacity, or are deprived of parental rights.

(05.06.2002 entered into force 01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

(3)        Guardianship may also be established for a child who for other reasons is left without parental care.

(4)        Guardianship is also established for the protection of proprietary and personal rights and interests of an adult with restricted active legal capacity.

(05.06.2002 entered into force 01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

(5)        The spouse, relatives and relatives by marriage of a person in need of guardianship, judges, police officers, heads of medical institutions, officials of vital statistics offices, prosecutors and any other officials who have information concerning a person in need of guardianship are required to notify the guardianship authority according to the residence of the person in need of guardianship.

§ 93. Establishment and organisation of guardianship

(1)        A court decides on establishment of guardianship on the application of a guardianship authority or of the person who is placed under guardianship.

(05.06.2002 entered into force 01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

(2)        A guardianship authority collects and prepares the information necessary for establishment of guardianship.

(3)        A guardianship authority arranges for guardianship.

§ 94. Location of establishment of guardianship

Guardianship is established according to the residence of the person in need of guardianship.

§ 95. Guardian

(1)        Guardianship is exercised by a guardian appointed by a court. A guardianship authority proposes the appointment of a person as a guardian.

(2)        A person may be appointed guardian only with the person’s written consent.

(3)        In selecting a guardian, the characteristics and capabilities of the person to perform the duties of guardian and the person’s relations with the person for whom guardianship is established shall be taken into consideration.

(4)        The wishes of a child who is at least ten years of age or of a person with restricted active legal capacity shall be considered in the appointment of a guardian. The wishes of a child younger than ten years of age shall also be considered if the development level of the child so permits.

(17.04.97 entered into force 19.05.97 - RT I 1997, 35, 538)

(5)        A guardianship authority performs the duties of a guardian until appointment of the guardian.

§ 96. Person not eligible to be guardian

The following persons shall not be guardians:

1)         minors;

2)         persons with restricted active legal capacity;

(05.06.2002 entered into force 01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

3)         persons who have been deprived of parental rights or from whom a child has been removed without deprivation of parental rights;

4)         persons who have been relieved of the performance of duties of a guardian or curator;

5)         persons who for some other reason are not capable of performing the duties of a guardian.

§ 97. Guardian of child

(1)        A guardian is the legal representative of a child.

(2)        A guardian is required to attend to the raising and maintenance of a child.

§ 98. Right of representation of guardian

(1)        A guardian is the legal representative of the ward.

(2)        A guardian is required to care for and maintain the ward and to act in the ward’s interests.

(05.06.2002 entered into force 01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

§ 99. Restrictions on transactions

(1)        Without prior approval of a guardianship authority, a guardian shall not:

1)         transfer an immovable of a ward or encumber it with restricted real rights;

2)         transfer a movable of a ward which is of special value to the ward;

3)         give away a movable of a ward except for customary gifts;

4)         pledge a movable of a ward;

(28.05.96 entered into force 08.06.96 - RT I 1996, 40, 773)

5)         take a loan in the name of a ward or waive collection of a debt;

6)         decline to accept a succession in the name of a ward.

(2)        A guardian of a person with restricted active legal capacity shall not give consent to enter into the transactions specified in subsection (1) of this section without the prior approval of the guardianship authority.

(3)        The provisions of subsections (1) and (2) of this section concerning a guardian also apply with respect to a parent and a child.

§ 100. Prohibited transactions

(1)        A guardian shall not enter into a transaction with a ward except in cases where no civil obligations arise from the transaction for the ward.

(05.06.2002 entered into force 01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

(2)        A guardian shall not enter into a transaction in the name of a ward with the guardian’s spouse, descendants, ascendants, brothers or sisters.

(3)        A guardian shall not represent a ward in disputes with the guardian or with the persons specified in subsection (2) of this section. In such case a guardianship authority shall represent the ward.

(4)        The provisions of subsections (1)-(3) of this section concerning a guardian and a ward also apply with respect to a parent and a child.

§ 101. Report of guardian

(1)        A guardian is required to report to the guardianship authority concerning performance of the guardian’s duties.

(2)        A guardian shall submit an annual written report concerning administration of a ward’s property to the guardianship authority.

(3)        The duties specified in subsections (1) and (2) of this section do not apply to parents.

§ 102. Termination of authorisation of guardian

(1)        If a guardian fails to perform his or her functions or performs them inadequately, a court shall, at the request of a guardianship authority, terminate the authorisation of the guardian.

(2)        In the interests of a ward, a guardianship authority may, upon submission of a claim specified in subsection (1) of this section, remove a guardian from performance of his or her functions until a court decides on termination of the authorisation of the guardian.

§ 103. Termination of guardianship

If prerequisites for the establishment of guardianship cease to exist, a guardian is required to submit an application to a court for termination of guardianship. The application may also be submitted by a guardianship authority.

(05.06.2002 entered into force 01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

§ 104. Termination of guardianship

Guardianship terminates upon:

1)         death of a ward;

2)         restoration of parental rights of the parents of a child ward;

3)         adoption of a ward;

4)         (Repealed - 05.06.2002 entered into force 01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

5)         a child ward becoming an adult.

Chapter 12

Curatorship

§ 105. Curatorship of person with active legal capacity

(1)        Curatorship is established by a guardianship authority for an adult with active legal capacity who due to mental or physical disability needs assistance in the exercise of his or her rights and duties.

(2)        Curatorship is exercised by a curator appointed by a guardianship authority. Curatorship is established and a curator is appointed with the consent of the person under curatorship.

(3)        Curatorship is established for performance of an act or certain acts.

(4)        A curator is not the legal representative of the person under curatorship.

§ 106. Termination of curatorship

A guardianship authority shall terminate a curatorship if so desired by the person under curatorship or if the basis for establishment of curatorship ceases to exist.

Part IV

Vital Statistics Registrations

Chapter 13

General Provisions

§ 107. Vital statistics registration

A vital statistics registration is a document prepared by a vital statistics office concerning a birth, death, contraction of marriage or divorce which is proof of the birth, death, contraction of marriage or divorce.

(15.12.2004 entered into force 31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

§ 1071. Vital statistics certificate

(1)        A vital statistics certificate is a document which contains vital statistics registration information and proves the existence of a vital statistics registration.

(2)        The following are vital statistics certificates:

1)         birth certificates;

2)         death certificates;

3)         marriage certificates;

4)         divorce certificates;

5)         (Repealed - 15.12.2004 entered into force 31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

(3)        A vital statistics certificate is issued by a vital statistics office on the basis of a vital statistics registration. A certificate is issued to a person concerning whom it is prepared and to a representative of the person.

(4)        A death certificate is issued to the spouse, relative or relative by marriage of the deceased.

(12.03.97 entered into force 19.04.97 - RT I 1997, 28, 422)

§ 108. Vital statistics offices

(12.03.97 entered into force 19.04.97 - RT I 1997, 28, 422)

(1)        Vital statistics offices prepare vital statistics registrations and issue vital statistics certificates.

(12.03.97 entered into force 19.04.97 - RT I 1997, 28, 422)

(11)      For the purposes of this Act, the following are vital statistics offices:

1)         rural municipality and city governments;

2)         county governments;

3)         representations of the Republic of Estonia;

4)         the Ministry of Internal Affairs.

(12.03.97 entered into force 19.04.97 - RT I 1997, 28, 422)

(2)        Rural municipality governments register births and deaths. City governments register births and deaths if there is no county government in their administrative territory.

(12.03.97 entered into force 19.04.97 - RT I 1997, 28, 422)

(3)        County governments register births, deaths, marriages and divorces, amend, correct and cancel such registrations, restore missing vital statistics registrations, keep registration registers, and issue certificates, copies of vital statistics registrations and documentation.

(15.12.2004 entered into force 31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

(31)      A consular officer may register births, deaths and marriages in accordance with the legislation of the receiving state if there is a justified need for the registration to be made.

(03.12.2003 entered into force 01.01.2004 - RT I 2003, 78, 527)

(4)        The Ministry of Internal Affairs organises the storage of second copies of vital statistics registrations and enters notations in such registrations, issues birth certificates, death certificates and marriage certificates, copies of vital statistics registrations and documentation on the basis of parish registers, and instructs other vital statistics offices on issues related to preparation of vital statistics registrations and vital statistics certificates.

(12.03.97 entered into force 19.04.97 - RT I 1997, 28, 422)

§ 109. Basis of and information in vital statistics registration entry

(1)        A document proving the circumstance to be entered in a vital statistics registration and a document identifying the applicant shall be presented for a vital statistics registration entry.

(11)      A document prepared in a foreign state which is the basis for a vital statistics registration entry shall be legalised by a certificate (apostille) specified in the first paragraph of Article 3 of the Convention Abolishing the Requirement of Legalisation for Foreign Public Documents (RT II 2000, 27, 165; RT I 2002, 90, 521), unless otherwise provided by an international agreement.

(03.12.2003 entered into force 01.01.2004 - RT I 2003, 78, 527)

(2)        For a vital statistics registration entry, a vital statistics office may require a person to submit information which is provided by law or legislation of general application issued on the basis thereof.

(31.05.2000 entered into force 01.08.2000 - RT I 2000, 50, 317; 25.02.2004 entered into force 14.05.2004 - RT I 2004, 14, 92)

(3)        A transcript of a vital statistics registration shall be issued to a court, the Prosecutor’s Office, the police, a vital statistics office, a guardianship authority, a notary, an authorised processor of the Population Register, a bailiff, an official of the Citizenship and Migration Board, the adult concerning whom the vital statistics registration is prepared, and other persons if there is a legitimate interest.

(25.02.2004 entered into force 14.05.2004 - RT I 2004, 14, 92)

(4)        Upon preparation of a vital statistics registration, an official of a vital statistics office shall verify the compliance of the data contained in the submitted documents with the data entered in the Population Register. A transcript of a vital statistics registration or data entered in the registration, a decision or record on amendment of a vital statistics registration or data entered in the decision or record shall be transferred to an authorised processor of the Population Register.

(31.05.2000 entered into force 01.08.2000 - RT I 2000, 50, 317)

(5)        Information in a vital statistics registration shall be issued to an administrative authority if this is necessary for the administrative authority to perform functions directly imposed thereon by law or an international agreement.

(25.02.2004 entered into force 14.05.2004 - RT I 2004, 14, 92)

§ 1091. Transfer of documents related to vital statistics to public archives

Parish registers, birth, marriage and death registers, family registers and vital statistics registrations shall be transferred to the public archives 110 years after their preparation.

(25.02.2004 entered into force 14.05.2004 - RT I 2004, 14, 92)

§ 110. Correction and amendment of entry

(1)        Vital statistics offices shall correct errors in entries and amend entries if there is sufficient basis and no dispute among interested persons.

(11)      A vital statistics registration may be amended or corrected in the cases provided for in this Act on the basis of a court judgment or a decision of a vital statistics office by which a vital statistics registration entry is amended.

(31.05.2000 entered into force 01.08.2000 - RT I 2000, 50, 317)

(2)        If a vital statistics office refuses to correct or amend an entry or in the case of a dispute among interested persons, a court shall, at the request of an interested person, decide on correction or amendment of the entry.

§ 111. Cancellation of vital statistics registration

(1)        Cancellation of an original vital statistics registration is decided by a court on the basis of the application of interested persons.

(2)        A duplicate or restored vital statistics registration is cancelled by a vital statistics office if there is sufficient basis.

§ 112. Preparation, amendment, correction, restoration and cancellation of vital statistics registrations, and issue of vital statistics certificates

The procedure for preparation, amendment, correction, restoration and cancellation of vital statistics registrations and for the issue of vital statistics certificates, including the forms of vital statistics registrations and certificates and the technical description of vital statistics certificates, shall be established by a regulation of the Government of the Republic.

(25.02.2004 entered into force 14.05.2004 - RT I 2004, 14, 92)

§ 1121. List of information to be submitted to vital statistics office

(1)        The list of information to be submitted in an application for marriage, an application for divorce, an application for the correction or amendment of a vital statistics registration entry, an application for issue of a duplicate vital statistics certificate or a certificate concerning information entered in vital statistics registration, an application for ascertainment of the filiation of a child from his or her father, an application for issue of a marital status certificate and an application for issue of a certificate concerning the absence of circumstances hindering marriage shall be established by a regulation of the Government of the Republic.

(15.12.2004 entered into force 31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

(2)        Subsection (1) of this section does not apply to information submitted to representations of the Republic of Estonia.

(25.02.2004 entered into force 14.05.2004 - RT I 2004, 14, 92)

§ 1122. Forms of applications and certificates

(1)        The forms of applications submitted to vital statistics offices and of certificates issued thereby shall be established by a regulation of the Minister of Internal Affairs.

(2)        Subsection (1) of this section does not apply to applications submitted to representations of the Republic of Estonia.

(25.02.2004 entered into force 14.05.2004 - RT I 2004, 14, 92)

§ 113. (Repealed - 12.03.97 entered into force 19.04.97 - RT I 1997, 28, 422)

Chapter 14

Types of Vital Statistics Registrations

Division 1

Birth Registration

§ 114. Birth registration

(1)        A birth shall be registered at a vital statistics office in Estonia if:

1)         a child is born in Estonia,

2)         the residence of a parent of a child is in Estonia or

3)         a parent of a child is an Estonian citizen.

A vital statistics office of Estonia shall register a birth in the cases specified in clauses 1)-3) of this subsection unless the birth is registered in a foreign state.

(23.03.2005 entered into force 01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

(11)      A birth shall be registered at the vital statistics office to which the corresponding application is submitted.

(23.03.2005 entered into force 01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

(2)        A birth is registered on the basis of an application of a parent. If the parent is deceased or unable to submit an application, the application shall be submitted by a relative of the parent, the head of the medical institution where the child was born, or another person.

(3)        A birth shall be registered within one month after the date of birth of the child; the birth of a foundling shall be registered within one month after the date of finding the child; and the birth of a stillborn child shall be registered within one month after the date of stillbirth.

(23.03.2005 entered into force 01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

(4)        No entry concerning the parents is made in the birth registration of a foundling.

(15.12.2004 entered into force 31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

Division 2

Death Registration

§ 115. Death registration

(1)        A death shall be registered at a vital statistics office in Estonia if:

1)         a person dies in Estonia,

2)         the last residence of a deceased person was in Estonia or

3)         a deceased person was an Estonian citizen.

A vital statistics office of Estonia shall register a death in the cases specified in clauses 1)-3) of this subsection unless the death is registered in a foreign state.

(23.03.2005 entered into force 01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

(11)      A death shall be registered at the vital statistics office to which the corresponding application is submitted.

(23.03.2005 entered into force 01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

(2)        The vital statistics office of the location of the court registers a death on the basis of a court order establishing the fact of the death and declaring the person to be dead.

(3)        The spouse, a relative, relative by marriage or another person who lived with the deceased person and, in the absence of such persons, the head of a medical institution, police officer or other official shall submit an application to a vital statistics office for death registration.

(4)        A death shall be registered within three days after the date of death of the person or the finding of the deceased person.

§ 1151. Nullity of death registration

(1)        A death registration is void if it is proved that the person whose death was registered is alive or that a document which was the basis for the death registration was prepared regarding the wrong person or if it is clear that the death was registered without basis.

(2)        A void death registration is invalid from inception.

(3)        A vital statistics office may, by a decision, ascertain the nullity of a death registration for reasons specified in subsection (1) of this section at any time.

(4)        The nullity of a death registration prepared without basis may be established by a vital statistics office which is competent to register deaths.

(5)        This section does not apply if the fact of death is established by a court or the person is declared dead by a court.

(25.02.2004 entered into force 14.05.2004 - RT I 2004, 14, 92)

Division 3

Marriage Registration

§ 116. Marriage registration

Marriages are registered by the vital statistics office where the marriage is contracted.

§ 117. Application for marriage

(1)        Prospective spouses shall submit a written application for marriage to a vital statistics office in person.

(2)        Prospective spouses certify with their signatures on the application for marriage that they desire to marry and that there are no circumstances which hinder contraction of marriage and that they are aware of one another’s state of health.

(3)        A person who was previously married shall submit a document certifying termination of the marriage or annulment of the marriage.

§ 118. Application concerning circumstances hindering marriage

If a vital statistics office is notified of a circumstance hindering a contraction of marriage prior to the contraction of marriage, the contraction of marriage is postponed for up to one month for verification of the application.

Division 4

Divorce Registration

§ 119. Location of divorce registration

A divorce shall be registered at a vital statistics office where the marriage is divorced.

(23.03.2005 entered into force 01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

§ 120. Divorce registration by agreement of spouses

(1)        A divorce is registered in the presence of both spouses if the spouses divorce by agreement.

(2)        A divorce may be registered without the presence of one spouse if the spouse cannot with good reason appear at a vital statistics office and the notarised consent of the spouse to the divorce is submitted without the presence of the spouse. A spouse staying in a foreign state may submit a written consent on which the signature of the petitioner is confirmed by a consular officer of the Republic of Estonia.

(23.03.2005 entered into force 01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

§ 121. Divorce registration on application of spouse

(1)        If a marriage is terminated by divorce on the basis of the application of one spouse, the divorce is registered by the vital statistics office in the presence of the spouse.

(2)        In order to register a divorce, a spouse shall submit a copy of a court judgment concerning the establishment of the fact that the other spouse is missing.

(05.06.2002 entered into force 01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

(3)        A vital statistics office shall notify the curator of the property of the missing spouse of the divorce.

(05.06.2002 entered into force 01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

§ 122. (Repealed - 15.12.2004 entered into force 31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

Division 5

Amendments to Birth Registration

§ 123. Amendments to birth registration in connection with adoption

(1)        Amendments to a birth registration in connection with adoption are made by the vital statistics office where the birth registration is located.

(2)        Amendments to the birth registration of a child in connection with adoption are made on the basis of the adoption judgment and the application and identification of the adoptive parent.

(3)        If an adoptive parent does not submit the application specified in subsection (2) of this section within one month after adoption, a vital statistics office amends the birth registration of the child with an entry concerning the adoption on the basis of a court order.

(4)        A vital statistics office issues a new birth certificate for a child on the basis of an amended birth registration.

§ 124. Cancellation of adoption information

(1)        On the basis of a court order declaring an adoption invalid, a vital statistics office shall restore all information in the birth registration of the child which was in the birth registration before the adoption.

(2)        On the basis of a court order depriving an adoptive parent of parental rights and restoring parental rights to a parent, a vital statistics office shall restore all information in the birth registration of the child which was in the birth registration before adoption.

§ 125. Amendments to birth registration in connection with filiation

(1)        Amendments to a birth registration in connection with ascertainment of filiation from the father or establishment of filiation are made by the vital statistics office where the birth registration is located.

(2)        An application for making amendments specified in subsection (1) of this section may be submitted to any vital statistics office.

(23.03.2005 entered into force 01.06.2005 - RT I 2005, 20, 124)

(3)        After amendment of the birth registration of a child, a new birth certificate shall be issued.

Division 6

(Repealed - 15.12.2004 entered into force 31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

Part V

Implementing Provisions

§ 129. Entry into force of Act

The Family Law Act enters into force on 1 January 1995.

§ 130. Implementation of Act

(1)        The Family Law Act has no retroactive force unless otherwise provided by the implementing provisions.

(2)        The provisions of the Family Law Act apply to family law relationships created before the entry into force of this Act and in force on that date unless otherwise provided by the implementing provisions.

(3)        The provisions of § 1151 apply to all death registrations prepared pursuant to this Act.

(25.02.2004 entered into force 14.05.2004 - RT I 2004, 14, 92)

§ 1301. Grant of right to perform functions of vital statistics office to minister of religion

(1)        The Minister of Regional Affairs may grant the right to perform the functions of a vital statistics office which are related to the contraction of marriages to a minister of religion of a church, congregation or association of congregations who has received the appropriate training.

(24.03.2004 entered into force 08.04.2004 - RT I 2004, 22, 148)

(2)        A minister of religion of a church, congregation or association of congregations who is granted the right to contract marriages by the Minister of  Regional Affairs is equal to a vital statistics office upon performance of the functions related to the contraction of marriages and the minister of religion has the right to register marriages and issue marriage certificates.

(24.03.2004 entered into force 08.04.2004 - RT I 2004, 22, 148)

(3)        The conditions and procedure for the transfer of the functions of a vital statistics office which are related to the contraction of marriages to a minister of religion of a church, congregation or association of congregations and for the performance of the functions shall be established by a regulation of the Government of the Republic.

(4)        The Ministry of Internal Affairs shall exercise supervision over the performance of functions related to the contraction of marriages by a minister of religion of a church, congregation or association of congregations.

(30.05.2001 entered into force 30.06.2001 - RT I 2001, 53, 307; 24.03.2004 entered into force 08.04.2004 - RT I 2004, 22, 148)

§ 131. Marital property contract

A marital property contract may be entered into with respect to property which is acquired before the entry into force of this Act.

§ 132. Division of property

Separate property is specified and joint property is divided according to the provisions of the Family Law Act even if the property was acquired before the entry into force of this Act.

§ 133. Liability for obligations of spouse

The provisions of § 20 of this Act also apply with respect to property which was procured before the entry into force of this Act.

§ 134. Date of termination of marriage

A marriage is terminated upon registration of a divorce at a vital statistics office if the court order granting the divorce was issued before the entry into force of this Act.

§ 135. Establishment of filiation from father

(1)        After the entry into force of this Act, a court shall establish filiation from the father according to the provisions of § 42 of this Act even if the child was born or conceived before the entry into force of this Act.

(2)        The provisions of subsection (1) of this section do not apply if a claim for establishment of paternal filiation was denied by a court order which entered into force before the entry into force of this Act.

§ 136. Alimony (support)

(1)        Alimony (support) ordered by a court before the entry into force of this Act shall be collected in the amount specified in the court order.

(2)        At the request of an interested person, a court may change the amount of alimony (support) and order support on the basis of the provisions of this Act as of the date of submission of the petition.

(3)        The provisions of § 71 of this Act also apply with respect to arrears of alimony (support) created before the entry into force of this Act.

§ 137. Invalidity of marriage and adoption

Annulment of marriage and declaration of invalidity of adoption is effected according to the provisions of the Family Law Act even if the marriage is contracted or the adoption effected before the entry into force of this Act.

§ 138. Religious marriage

A religious marriage shall be deemed to be valid if it is contracted according to the law valid in Estonia at the time of contraction of the marriage.

§ 139. Lapse of action

(1)        If the limitation period of an action was valid before the entry into force of this Act and it expired by the date of entry into force of this Act, the previously valid limitation period applies.

(2)        If the limitation period of an action was valid before the entry into force of this Act and it did not expire by the date of entry into force of this Act and a longer limitation period is provided for in this Act, the longer limitation period applies.

(3)        If lapse of an action was not applied pursuant to the law in force before the entry into force of this Act but it is prescribed by this Act, or the limitation period established by this Act is shorter than the previous limitation period, the limitation period provided for in this Act applies by calculating the beginning of the limitation period from the entry into force of this Act.

§ 140. (Repealed - 15.12.2004 entered into force 31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)

§ 141. Unlawfully expropriated property

Unlawfully expropriated property returned, replaced or the damages (compensation) payable for such property to a spouse during marriage is the separate property of the spouse unless otherwise provided by law.

§ 142. Repeal of earlier legislation

The following are repealed:

1)         the Estonian SSR Act "Concerning Approval of the Estonian SSR Marriage and Family Code" (ENSV Teataja2 1969, 31, 316);

2)         the Estonian SSR Marriage and Family Code (ENSV Teataja 1969, 31, Appendix; 1971, 35, 384; 1972, 40, 433; 1975, 44, 514; 1976, 21, 200; 1980, 12, 172; 1980, 31, 491; 1984, 31, 375; 1985, 17, 295; 1985, 31, 484; 1987, 4, 38; 1988, 6, 68; RT 1992, 11, 168);

3)         the Republic of Estonia Supreme Council Presidium decree "Concerning Procedure for Implementation of "the Estonian SSR Marriage and Family Code"" (ENSV Teataja 1969, 50, 499; 1980, 12, 172).

1 RT = Riigi Teataja = State Gazette

2 ENSV Teataja = ESSR Gazette

 

©FB

Trascina file per caricare