The measure is available in the following languages:
KIRIKUTE JA KOGUDUSTE SEADUS
(Vastu võetud 20.05.1993)
Avaldamismärge:
RT I 1993, 30, 510
Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 8. juuni 1993. a.
otsusega nr. 110
I. PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
§ 1.
(1) Käesoleva seaduse ülesanne on põhiseaduse paragrahviga 40 igaühele tagatud usuvabaduse teostamiseks sätestada kirikute ja kogudustega ühinemise kord ning nende tegevuse reguleerimine.
(2) Kirik, kogudus ja koguduste liit on juriidilised isikud.
§ 2.
(1) Kirik on käesoleva seaduse mõistes episkopaalse struktuuriga kolme üldkirikliku usutunnistusega õpetuslikult seotud kogudus või koguduste ühendus, kes tegutseb põhikirja alusel, valitud juhatuse juhtimisel ja on registreeritud käesoleva seadusega ettenähtud korras.
(2) Kogudus käesoleva seaduse mõistes on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus, kes tegutseb põhikirja alusel, valitud juhatuse juhtimisel ja on registreeritud käesoleva seadusega ettenähtud korras.
(3) Koguduste liit käesoleva seaduse mõistes on vähemalt kolme vabatahtlikult liitunud ja ühte usku tunnistavate koguduste ühendus, kes tegutseb põhikirja alusel, valitud juhatuse juhtimisel ja on registreeritud käesoleva seadusega ettenähtud korras.
(4) Kiriku ja koguduse põhitegevuse on oma usu tunnistamine ja viljelemine, eeskätt jumalateenistuste, usuliste koosolekute ja talituste vormis.
§ 3.
(1) Ainult osaliselt koguduse põhitunnustele vastavat vabatahtlikku religioosset ühendust käsitab käesolev seadus usuühinguna.
(2) Usuühingud on kodanike vabatahtlikud ühendused ning nende tegevust sätestab kodanike ühenduste seadus.
II. PEATÜKK
ÜKSIKISIKU USUVABADUS
§ 4.
(1) Igal isikul on õigus vabalt valida, tunnistada ja kuulutada oma usulisi veendumusi.
(2) Keegi ei ole kohustatud andma andmeid oma usutunnistusliku või kirikliku kuuluvuse kohta.
(3) Isiku õiguste ja huvide kitsendamine tema usuliste veendumuste tõttu ei ole lubatud ja on kriminaalkorras karistatav.
§ 5.
(1) Ravi-, õppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutused võimaldavad nendes viibijal soovi korral täits usutalitusi vastavalt tema usutunnistusele, kui see ei kahjusta nendes asutustes kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute huve.
(2) Kaitseteenistuskohustuslasele tagab tema soovil usutalituste täitmise võimaluse väeosa juhtkond.
(3) Jumalateenistusi ja usutalitusi ravi-, õppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutustes ning väeosades korraldab kirik või kogudus kohaliku omavalitsuse või ametkonna loal.
§ 6.
(1) Igale isikule on tagatud õigus saada maetud vastavalt oma usutunnistusele.
(2) Sugulaste, eestkostjate või hooldajate puudumisel korraldab usutunnituskohase matusetalituse lahkunu elukoha järgne kohaliku omavalitsuse organ, kui on teada surnu kuuluvus kirikusse või kogudusse.
§ 7.
(1) Iga isik, kes on vähemalt 15-aastane, võib iseseisvalt astuda koguduse liikmeks või lahkuda kogudusest vastavalt põhikirjas ettenähtud korrale.
(2) Noorem kui 12-aastane laps saab oma vanemate soovil kuuluda ainult oma vanemate kogudusse või vanemate omavahelise kokkuleppe korral ühe vanema kogudusse vastavalt koguduse korrale. Vanemateta lapse kuulumise kogudusse otsustab tema eestkostja.
(3) 12 - 15-aastane laps võib kuuluda kogudusse oma vanemate või eestkostjate loal.
(4) Teovõimetu isiku kuulumist kirikusse või kogudusse ei ole tema eestkostjal õigus muuta.
§ 8.
(1) Kõik kiriku või koguduse liikmed on seaduse ees võrdsed.
(2) Igal kiriku ja koguduse täisealisel liikmel on õigus pärida aru ja saada teavet oma kiriku, koguduse või koguduste liidu tegevust puudutavates küsimustes.
(3) Õigus osaleda kiriku või koguduse juhatuse ja ametiisikute valimistel on teovõimelistel koguduse liikmetel, kes on 18-aastased, kui põhikiri ei sätesta kõrgemat vanuse määra.
§ 9.
(1) Igal isikul on õigus lahkuda kirikust või kogudusest, teatades enne oma otsusest kiriku või koguduse juhatusele.
(2) Koos vanematega lahkuvad kogudusest ka nende kuni 15- aastased lapsed, kui vanemad ei ole otsustanud teisiti.
(3) Vanemateta kuni 15-aastase lapse lahkumise kirikust või kogudusest otsustab tema eestkostja.
III PEATÜKK
KIRIKU, KOGUDUSE JA KOGUDUSTE LIIDU TEGEVUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED
§ 10.
(1) Kiriku, koguduse või koguduste liidu kui juriidilise isiku õigusvõime tekib tema põhikirja registreerimise päevast arvates.
(2) Kiriku ja koguduste liidu juhatustel on õigus anda nende tegevust puudutavaid akte.
§ 11.
(1) Registreerimist võib taotleda kogudus, kuhu kuulub vähemalt 12 täisealist teovõimelist liiget.
(2) Kirikute, koguduste ja koguduste liitude põhikirjad ning neis tehtud muudatused ja täiendused registreerib Siseministeerium, kes peab kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrit.
(3) Taotluse kirikusse kuuluva koguduse registreerimiseks esitab ja koguduse tegevuse lõpetamisest teatab registreerijale vastava kiriku juhatus.
(4) Uue koguduse ühinemisest koguduste liiduga või koguduse väljaastumisest või väljaarvamisest sealt teatab vastava liidu juhatus.
§ 12.
Kiriku, koguduse või koguduste liidu põhikiri peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) nimi ja juhatuse asukoht;
2) tegevuse eesmärk ja õpetuslik alus;
3) kohustuslikud usutalitused;
4) juhtimisorganite struktuur, nende moodustamise kord, pädevus ja volituste tähtaeg;
5) vaimulike staatus ja hierarhia;
6) vara moodustumise, kasutamise ja käsutamise kord;
7) põhikirja vastuvõtmise, muutmise, täiendamise ja põhikirjalise tegevuse lõpetamise kord;
8) kiriku, koguduse või koguduste liidu liikmeks vastuvõtmise, sealt väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord.
§ 13.
(1) Kirik, kogudus või koguduste liit valib oma nime ja määratleb põhikirjas sisalduvad mõisted ise, sõltumata käesoleva seaduse terminoloogiast.
(2) Kiriku, koguduse või koguduste liidu nimi peab olema selgelt eristatav teiste Eestis registreeritud kirikute, koguduste ja koguduste liidu nimedest.
(3) Kirikul, kogudusel või koguduste liidul võib olla tema põhikirjas fikseeritud nimelühend, mida ei kasuta ükski teine Eestis registreeritud kirik, kogudus ega koguduste liit.
§ 14.
(1) Kiriku, koguduse või koguduste liidu registreerimise otsuse kohta teeb registreerija 2O tööpäeva jooksul taotluse ja nõuetekohaste dokumentide esitamise päevast arvates ning teatab sellest taotlejale.
(2) Registreerimise kohta antakse kirikule, kogudusele või koguduste liidule vormikohane tunnistus.
(3) Kirik, kogudus ja koguduste liit teatavad registreerimisel oma juhatuse koosseisu ja aadressi, ning 20 tööpäeva jooksul muudatused nendes.
(4) Kirikut või kogudust ei registreerita, kui tema põhikiri on vastuolus käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega.
§ 15.
(1) Kiriku, koguduse või koguduste liidu juhatuse liige ja vaimulik võib olla isik, kellel on hääleõigus kohalike omavalitsuste valimistel ja kellel ei ole kriminaalkorras karistatust.
(2) Kiriku, koguduse ja koguduste liidu juhatus asub Eestis, olenemata tema vaimuliku keskuse asukohast.
(3) Vaimulikule esitatavad nõuded kehtestab kirik või kogudus või koguduste liit.
(4) Kirikul, kogudusel või koguduste liidul on õigus erandkorras kutsuda vaimulikku väljaspoolt Eestit ja taotleda töö- ning elamisluba välismaalasest vaimulikule Eesti Vabariigi immigratsiooniseaduses ( RT 1990 2, 25) ettenähtud korras.
§ 16.
Kiriku, koguduse või koguduste liidu poolt ette nähtud vaimuliku teenistusriietust on õigus kanda ainult isikul, kellele kirik, kogudus või koguduste liit on selleks loa andnud.
§ 17.
Kirikul, kogudusel ja koguduste liidul on õigus kehtestatud korras moodustada koguduse põhikirjaliste ülesannetega kooskõlas olevaid allasutusi ja ühendusi.
§ 18.
Kirikul, kogudusel ja koguduste liidul on õigus olla rahvuslike ja rahvusvaheliste kiriklike, religioossete, heategevus- või haridusorganisatsioonide asutajaliige või liige.
§ 19.
Rooma Katoliku Kirik tegutseb Eestis Püha Tooliga sõlmitava kokkuleppe alusel.
IV PEATÜKK
KIRIKU, KOGUDUSE JA KOGUDUSTE LIIDU VARA
§ 20.
Kirik, kogudus ja koguduste liit on mittetulunduslikud organisatsioonid.
§ 21.
(1) Kirikul, kogudusel ja koguduste liidul on õigus omada kinnis- ja vallasvara.
(2) Kui kehtestatud korras Eestis registreeritud kiriku, koguduse või koguduste liidu vaimulik keskus asub väljaspool Eestit, siis ei kuulu selle kiriku, koguduse või koguduste liidu kinnisvara ning kultuurilise ja kunstilise väärtusega vallasvara nimetatud keskusele.
§ 22.
Riikliku kaitse alla kuuluvat vara on kirikul, kogudusel ja koguduste liidul õigus võõrandada, pantida ja anda kasutusse, sealhulgas rendile, ainult seadusega kehtestatud korras.
§ 23.
(1) Kirikul, kogudusel ja koguduste liidul on õigus võtta oma liikmetelt liikmemaksu ja tasu usutalituste eest ning korraldada sihtotstarbelisi korjandusi.
(2) Kirikul, kogudusel ja koguduste liidul on õigus vastu võtta annetusi ja pärandvara ning saada sissetulekuid oma vara kasutada andmisest.
§ 24.
(1) Kirikusse või koguduste liitu kuuluva koguduse põhikirjalise tegevuse lõpetamisel läheb selle vara vastavale kirikule või koguduste liidule.
(2) Kiriku, koguduste liidu või väljaspool liitu oleva koguduse tegevuse lõpetamisel läheb selle vara üle riigile, et kasutada seda heategeval või hariduslikul otstarbel.
V PEATÜKK
SEADUSE RAKENDAMINE
§ 25.
(1) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni Eestis registreeritud kirikutel, kogudustel ja koguduste liitudel viia oma senised põhikirjad vastavusse käesoleva seadusega ja esitada need ümberregistreerimiseks kuue kuu jooksul arvates käesoleva seaduse jõustumisest.
(2) Kirik esitab koos põhikirja ümberregistreerimise taotlusega oma koguduste nimekirja. Koguduste liit esitab koos põhikirja ümberegistreerimise taotlusega oma koguduste põhikirjad.
(3) Kiriku, koguduse või koguduste liidu põhjendatud taotluse alusel võib siseminister pikendada ümberregistreerimise tähtaega kolme kuu võrra.
§ 26.
Kui kirik, kogudus ja koguduste liit , ei ole käesoleva seaduse paragrahvis 25 ettenähtud tähtaja jooksul esitanud oma põhikirju ümberregistreerimiseks ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, kuulub põhikirjaline tegevus lõpetamisele.
§ 27.
Käesoleva seaduse paragrahv 15 1. lõiget ei rakendata kahe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.
§ 28.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 21. juuni seadluse "Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 22. aprilli 1977. a. seadluse ""Usukoondiste põhimääruse" kinnitamise kohta" kehtivuse kaotamise kohta" (RT 1990, 1, 14) punktid 2 ja 3 tunnistada kehtetuks.
Riigikogu aseesimees
T. Kelam