Print Friendly, PDF & Email

Il provvedimento è disponibile nelle seguenti lingue:

Maareformi seadus

(terviktekst aprill 2004)

(23.10.97 jõust.30.11.97 - RT I 1997, 81, 1363) Vastu võetud 17. oktoobril 1991. a.(RT 1991, 34, 426; terviktekst RT I 2001, 52, 304),jõustunud 1. novembril 1991. a.muudetud järgmiste seadustega:21.04.2004 jõust.10.05.2004 - RT I 2004, 38, 258;14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 30, 208;12.02.2003 jõust.15.03.2003 - RT I 2003, 26, 155;13.11.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 100, 586;13.11.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 99, 579;21.05.2002 jõust.16.06.2002 - RT I 2002, 47, 298;15.05.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 47, 297;24.01.2002 jõust.02.02.2002 - RT I 2002, 11, 59;14.11.2001 jõust.01.02.2002 - RT I 2001, 93, 565;

I. Üldsätted

§ 1. Seaduse ülesanded

Maareformi seadus määrab kindlaks maasuhete ümberkorraldamise (maareformi) alused.

(30.04.96 jõust.07.06.96 - RT I 1996, 36, 738)

§ 2. Maareformi eesmärk

Maareformi eesmärk on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks.

(30.04.96 jõust.07.06.96 - RT I 1996, 36, 738)

§ 3. Maareformi sisu

(1)        Maareformi käigus tagastatakse või kompenseeritakse endistele omanikele või nende õigusjärglastele õigusvastaselt võõrandatud maa, antakse tasu eest või tasuta maa eraõigusliku isiku, avalik-õigusliku juriidilise isiku või kohaliku omavalitsusüksuse omandisse ning määratakse kindlaks riigi omandisse jäetav maa.

(15.04.93 jõust.28.04.93 - RT I 1993, 20, 354; 27.10.93 jõust.01.12.93 - RT I 1993, 72/73, 1021; 30.04.96 jõust.07.06.96 - RT I 1996, 36, 738)

(2)        Maareformi käigus seatakse ehitise omaniku kasuks hoonestusõigus või seatakse seaduses sätestatud juhul rendiõigus või kasutusvaldus maale.

(27.10.93 jõust.01.12.93 - RT I 1993, 72/73, 1021; 30.04.96 jõust.07.06.96 - RT I 1996, 36, 738)

§ 4. Maareform omandireformi osana

Maareform kui omandireformi osa viiakse läbi Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391; 74, 1230; 1998, 12, 153; 51, 758; 86/87, 1434; 103, 1697; 1999, 23, 354; RT III 1999, 9, 90; RT I 1999, 82, 751; 96, 847; 2000, 47, 288; 51, 324; 2001, 48, 265; 93, 565; 2002, 53, 336) (edaspidi Alused) ja käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Maareformi suhtes rakendatakse Aluseid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

[...]

III. Maa erastamine

[...]

§ 21. Maa erastamise õigustatud subjektid

(1)        Eesti kodanikud ja käesoleva paragrahvi 2.–4. lõikes nimetatud isikud on maa erastamise õigustatud subjektideks käesolevast seadusest tulenevate kitsendustega.

(12.02.2003 jõust.15.03.2003 - RT I 2003, 26, 155)

(2)        Välismaalane võib erastada talle Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maad ja talle kuuluva ehitise teenindamiseks vajalikku maad. Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes ei ole Eesti kodanik.

(3)        Välismaine juriidiline isik võib erastada talle kuuluva ehitise teenindamiseks vajalikku maad maavanema loal. Seejuures peab välismaise äriühingu filiaal olema kantud Eesti äriregistrisse. Välisriigil ei ole maa ostueesõigusega erastamise õigust.

(4)        Eesti eraõiguslik juriidiline isik võib maad erastada, kui ta on kantud Eesti äriregistri pidaja poolt peetavasse registrisse. Kirikute ja koguduste seaduse (RT I 1993, 30, 510; 44, 637; 1994, 28, 425; 1999, 50, 548), mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) või sihtasutuste seaduse (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941; 1999, 10, 155; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) alusel tegutsev ja vastavasse registrisse kantud isik võib maad erastada sihtotstarbeliselt vastavuses oma põhikirjalise tegevusega.

(24.04.97 jõust.26.05.97 - RT I 1997, 37, 570)

(5)        Vabariigi Valitsus kehtestab riigipiiri, piiriveekogu või mererannikuga piirnevate kohalike omavalitsusüksuste või maa-alade, samuti muude riigi julgeolekule tähtsate maa-alade loetelu, kus maa erastamiseks välismaalase või Eesti eraõigusliku juriidilise isiku poolt on vajalik maavanema luba.

(6)        Maavanem kuulab enne loa andmist ära maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse seisukoha. Luba antakse, kui maa erastamine ei ole vastuolus riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse avalike huvide või julgeolekuga. Kui kohalik omavalitsus on loa andmise vastu, kuid maavanem soovib seda anda, peab maavanem esitama taotluse otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Loa andmine või sellest keeldumine otsustatakse ühe kuu jooksul, arvates selle taotlemisest või taotluse edastamisest Vabariigi Valitsusele.

(7)        Maa enampakkumisega erastamisel ei või osaleda välismaalane, välisriik, välismaine juriidiline isik, kohalik omavalitsus, avalik-õiguslik juriidiline isik, samuti eraõiguslik juriidiline isik, mille aktsiatest või osadest vähemalt üks kolmandik kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele.

(30.04.96 jõust.07.06.96 - RT I 1996, 36, 738)

(8)        Käesolevas seaduses Eesti kodanikele ja Eesti juriidilistele isikutele sätestatud õigusi maa erastamisel ja kasutusvaldusesse andmisel kohaldatakse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide (edaspidi lepinguriik) kodanikele või nimetatud riikide juriidilistele isikutele. Eesti alalistele elanikele sätestatud soodustusi maa erastamisel kohaldatakse lepinguriikide kodanikele.

(14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 30, 208, välja arvatud § 41 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eritingimuste osas)

[...]

§ 221. Maa erastamise ulatus

(1)        Ostueesõigusega võib maad erastada käesoleva seaduse §-des 7, 8, 9, 10, § 20 11. ja 12. lõikes ning §-s 21 sätestatud ulatuses, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(06.03.2001 jõust.29.03.2001 - RT I 2001, 31, 171)

(2)        Väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50 ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Kinnistu võib koosneda elamualuse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest, kui nende vahel asub halduspiir või teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, maaparandussüsteemi magistraalkraav või muude tehnovõrkude ja -rajatiste alune maa.

(23.10.97 jõust.30.11.97 - RT I 1997, 81, 1363; 13.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 347)

(21)      Kirikute ja koguduste seaduse, mittetulundusühingute seaduse või sihtasutuste seaduse alusel tegutsev ja vastavasse registrisse kantud isik võib maad erastada kuni 75 ha.

(24.04.97 jõust.26.05.97 - RT I 1997, 37, 570)

(22)      Põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul on kohaliku omavalitsuse nõusolekul õigus ostueesõigusega erastada kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jäävat põllumajandusmaad talle kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde. Sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde erastatav maa võib koosneda käesolevas lauses nimetatud hoone aluse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest, kui nende vahel asub halduspiir või teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, maaparandussüsteemi magistraalkraav või muude tehnovõrkude ja -rajatiste alune maa. Kui sama maatüki ostueesõigusega erastamist taotleb mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, viiakse nimetatud taotlejate vahel läbi enampakkumine.

(06.03.2001 jõust.29.03.2001 - RT I 2001, 31, 171)

(3)        Üks isik võib piiratud enampakkumisel erastada kokku kuni 200 ha maad. Käesoleva seaduse paragrahv 22 4. lõikes nimetatud isikud saavad piiratud enampakkumisel maad omandada ainult üks kord. Avalikul enampakkumisel võib üks isik erastada kokku kuni 300 ha põllumajandusmaad, 100 ha metsamaad ja 3 ha linnade ja muude asulate maad.

(30.04.96 jõust.07.06.96 - RT I 1996, 36, 738; 17.02.99 jõust.22.03.99 - RT I 1999, 25, 366)

(4)        Kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikel õigus maad ostueesõigusega erastada käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ulatuses ja tingimustel. Igal kaasomanikul on õigus erastada ehitise kaasomandi osale vastav mõtteline osa maast. Väljaspool linna piire asuva elamu kaasomanikud võivad ostueesõigusega erastada kokku maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piirides, kui see oli suurem 50 ha-st. Erastatava maa suurus, mis ületab 2 ha, määratakse kaasomanike kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, erastatakse maa käesoleva seaduse paragrahv 9 1. lõikes sätestatud ulatuses.

(30.04.96 jõust.07.06.96 - RT I 1996, 36, 738)

(41)      Kui mõni väljaspool linna piire asuva elamu kaasomanikest ei soovi ostueesõigusega erastada maad 2 ha ületavas osas, on teistel kaasomanikel õigus, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud ostueesõigusega erastatava maa ulatust ning muid tingimusi, erastada maad eraldi katastriüksusena vastavalt rohkem.

(13.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 347)

(42)      Kui ehitis on abikaasade ühisvara, on maa erastamise õigus käesoleva paragrahvi 2. ja 22. lõikes sätestatud ulatuses abikaasadel ühiselt nende ühise avalduse alusel. Kui abikaasad ühist avaldust ei esita, erastatakse maa abikaasale, kes on registreeritud ehitise omanikuna. Teine abikaasa kantakse ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel.

(13.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 347)

(5)        Kui mõni ehitise kaasomanikest on maa tagastamise õigustatud subjekt ja maad taotletakse tagasi, siis tagastatakse ja erastatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud ulatuses maa kaasomandisse vastavalt kaasomanike mõttelistele osadele ehitises.

(30.04.96 jõust.07.06.96 - RT I 1996, 36, 738)

(6)        Erastatava maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Tiheasustusega alal asuvale elamule määratakse teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid käesoleva seaduse § 7 5. ja 51. lõikes sätestatud alustel.

(18.02.99 jõust.27.03.99 - RT I 1999, 27, 390; 06.03.2001 jõust.29.03.2001 - RT I 2001, 31, 171)

(7)        Aiandus- ja suvilaühistu ringpiiri sees asuv suvila või aiamaja omanikule ostueesõigusega erastatav maa võib koosneda mitmest lahustükist.

(18.02.99 jõust.27.03.99 - RT I 1999, 27, 390)

[...]

§ 223. Erastatava maa eest tasumine

(1)        Ostueesõigusega erastatava maa müügihinnaks on maa maksustamishind. Maa ostueesõigusega erastamisel enne 2002. aasta 1. jaanuari esitatud avalduse alusel on maa müügihinnaks 1993. aasta maa maksustamishind või 1996. aasta maa maksustamishind, kui viimane on madalam kui 1993. aasta maa maksustamishind. Enampakkumisega erastatava maa alghinnaks on maa erastamise avalduse esitamise ajal kehtinud maa maksustamishind. Metsamaa erastamisel lisatakse maa müügihinnale või enampakkumisega erastatava maa alghinnale kasvava metsa maksumus.

(24.01.2002 jõust.02.02.2002 - RT I 2002, 11, 59; 13.11.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 100, 586)

(2)        Elamu, suvila ja aiamaja krundi või teenindamiseks vajaliku maa, sealhulgas elamu, suvila ja aiamaja püstitamiseks antud maa või väljaspool linna elamu juurde maa ostueesõigusega erastamisel Eesti alalisele elanikule korrutatakse erastatava maa müügihind kuni 2 ha ulatuses koefitsiendiga 0,5. Üks isik saab sooduskoefitsiendiga erastada maad ühe elamu ja ühe suvila või aiamaja juurde. Põllumajandusmaa ostueesõigusega erastamisel äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale, kes tegeleb erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, korrutatakse erastatava põllumajandusmaa müügihind koefitsiendiga 0,5. Kui eelmises lauses nimetatud isik erastab põllumajandusmaad elamu juurde ja erastatava maa kogupindala on suurem kui 2 ha, siis maa müügihinna määramiseks korrutatakse esmalt erastatava maa hulka kuuluva põllumajandusmaa müügihind koefitsiendiga 0,5 ja järgnevalt lahutatakse kogu müügihinnast ühe hektari maa keskmine müügihind.

(30.04.96 jõust.07.06.96 - RT I 1996, 36, 738; 24.04.97 jõust.26.05.97 - RT I 1997, 37, 570; 23.10.97 jõust.30.11.97 - RT I 1997, 81, 1363; 28.10.99 jõust.16.11.99 - RT I 1999, 84, 765; 06.03.2001 jõust.29.03.2001 - RT I 2001, 31, 171)

(3)        Maa erastamisel võib ostja kuni poole müügihinnast tasuda erastamisväärtpaberites, kui käesoleva paragrahvi 4., 5., 6. ja 61 lõikest ei tulene teisiti. Erastamisväärtpaberites võib maa eest tasuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

(30.04.96 jõust.07.06.96 - RT I 1996, 36, 738; 24.04.97 jõust.26.05.97 - RT I 1997, 37, 570)

(4)        Kogu müügihinna võib tasuda erastamisväärtpaberites:

1)         füüsiline isik ostueesõigusega erastatava elamu, suvila ja aiamaja krundi või teenindamiseks vajaliku maa, sealhulgas elamu, suvila ja aiamaja püstitamiseks antud maa ning eluruumi juurde kuuluva maa mõttelise osa eest, ning põllumajandus-, metsa-, sihtotstarbeta ja Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maa eest, samuti aiandus- või suvilaühistu tema liikmete ühiskasutuses oleva maa eest;

(13.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 347)

2)         isik piiratud enampakkumisega erastatava maa eest;

3)         isik asunduspiirkonnas erastatava maa eest;

4)         äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, käesoleva seaduse paragrahv 221 22. lõike alusel erastatava maa eest;

(13.11.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 100, 586)

5)         korteri- ja elamuühistu erastatava elamumaa eest;

6)         isik põllumajandusliku tootmishoone maa eest.

(17.02.99 jõust.22.03.99 - RT I 1999, 25, 366)

(5)        Füüsiline isik, kes ei ole Eesti alaline elanik, ning juriidiline isik, kelle osa- või aktsiakapitalis välismaalaste või välismaise juriidilise isiku osa moodustab üle 50 protsendi, peavad erastatava maa eest tasuma rahas ning ei saa tasumisel kasutada järelmaksu. Maa erastamisel võib füüsiline isik, kes ei ole Eesti alaline elanik, tasuda erastatava maa eest erastamisväärtpaberites talle õigusvastaselt võõrandatud vara eest tasutud kompensatsiooni ulatuses.

(30.04.96 jõust.07.06.96 - RT I 1996, 36, 738; 29.01.97 jõust.02.03.97 - RT I 1997, 13, 210)

(6)        Eesti Vabariigi seaduse "Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta" (RT 1992, 24, 337; RT I 1993, 11, 173; 1996, 2, 28; 1997, 13, 210; 1999, 27, 386) kohustatud subjekt ja Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse kohustatud subjekti õigusjärglane võivad ostueesõigusega erastatava maa eest tasuda erastamisväärtpaberites lisaks käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud osale ka ülejäänud osa müügihinnast eluruumide erastamisest talle või temaga ühte kontserni kuuluvale äriühingule laekunud summa ulatuses.

(29.01.97 jõust.02.03.97 - RT I 1997, 13, 210)

(61)      Käesoleva seaduse paragrahv 5 1. lõike punktis 3 nimetatud organisatsioon võib ostueesõigusega ja piiratud enampakkumisel erastatava maa eest tasuda erastamisväärtpaberites lisaks käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud osale ka ülejäänud osa müügihinnast talle või temaga ühte liitu või kirikusse kuuluvale organisatsioonile õigusvastaselt võõrandatud maa eest laekunud kompensatsiooni ulatuses.

(24.04.97 jõust.26.05.97 - RT I 1997, 37, 570)

(62)      Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktis 1 nimetatud isikud võivad erastatava maa eest tasuda erastamisväärtpaberitega ettemaksuna enne katastriüksuse moodustamist vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 224.

(23.10.97 jõust.30.11.97 - RT I 1997, 81, 1363)

(7)        Maa erastamisel on ostjal õigus müügihinna tasumisel kasutada järelmaksu:

1)         kuni 5 aastat, kui maa müügihind on 25 000 kuni 300 000 krooni;

2)         kuni 10 aastat, kui maa müügihind on 300 001 kuni 5 000 000 krooni;

3)         kuni 15 aastat, kui maa müügihind on üle 5 000 000 krooni;

4)         käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud maa erastamisel kuni 50 aastat arvestusega, et tasumisele kuuluv summa intresse arvestamata ei oleks väiksem kui 2000 krooni aastas.

(30.04.96 jõust.07.06.96 - RT I 1996, 36, 738)

(8)        Vähemalt 10 protsenti ostuhinnast tasutakse enne müügilepingu sõlmimist. Võla tasumine tagatakse hüpoteegiga. Järelmaksu korral maksab ostja aastas tasumisele kuuluvalt summalt intressi 10 protsenti aastas ja käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud juhul 5 protsenti aastas. Maksmisega viivitamise korral maksab ostja tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,05 protsenti iga tasumisega viivitatud päeva eest. Intressid ja viivised tasutakse rahas.

(30.04.96 jõust.07.06.96 - RT I 1996, 36, 738; 28.10.99 jõust.16.11.99 - RT I 1999, 84, 765)

(9)        Isiku poolt ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel või vaba põllumajandus- või metsamaana erastatava või erastatud maa müügihinda võib vähendada või väljaostuvõlga kustutada maaomaniku või maa erastaja iga pärast 1996. aasta 7. juunit sündinud lapse kohta kuni 25 000 krooni ulatuses, sõltumata ostu-müügilepingu sõlmimise ajast. Kui müügihinna tasumata osa on väiksem kui 25 000 krooni või müügihind on täielikult tasutud (ka ettemaksuna), on eelmises lauses nimetatud isikul õigus nõuda enammakstud summa tagastamist, sõltumata maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajast. Käesolevas lõikes sätestatud soodustuste rakendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(28.10.99 jõust.16.11.99 - RT I 1999, 84, 765; 13.11.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 100, 586; 12.02.2003 jõust.15.03.2003 - RT I 2003, 26, 155)

(10)      Füüsilisel isikul, kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt neli alla 18-aastast last, võib ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel või vaba põllumajandus- või metsamaana erastatava või erastatud maa müügihinda vähendada või väljaostuvõlga kustutada kuni 25 000 krooni ulatuses. Enne 1997. aasta 30. novembrit sõlmitud maa ostu-müügilepingute korral võib müügihinda vähendada või väljaostuvõlga kustutada, kui maaomaniku kasvatada ja ülal pidada oli nimetatud kuupäeval vähemalt neli alla 18-aastast last. Pärast 1997. aasta 30. novembrit võib maa väljaostuvõlga kustutada või müügihinda vähendada, kui nimetatud lapsed olid maaomaniku kasvatada ja ülal pidada maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajal või kui pärast ostu-müügilepingu sõlmimist sündinud laps on ühtlasi neljas tema kasvatada ja ülal pidada olevatest alla 18-aastastest lastest. Kui müügihinna tasumata osa on väiksem kui 25 000 krooni või müügihind on täielikult tasutud (ka ettemaksuna), on käesolevas lõikes nimetatud isikul õigus nõuda enammakstud summa tagastamist. Käesolevas lõikes sätestatud soodustuste rakendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(28.10.99 jõust.16.11.99 - RT I 1999, 84, 765; 06.03.2001 jõust.29.03.2001 - RT I 2001, 31, 171; 13.11.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 100, 586; 12.02.2003 jõust.15.03.2003 - RT I 2003, 26, 155)

(11)      Kui isikul on erastatud või erastatava maa eest tasumisel õigus saada soodustust nii käesoleva paragrahvi lõike 9 kui ka lõike 10 alusel, rakendatakse mõlemat soodustust.

(12.02.2003 jõust.15.03.2003 - RT I 2003, 26, 155)

(12)      Käesoleva paragrahvi 9. ja 10. lõikes nimetatud enammakstud summa tagastatakse erastamisväärtpaberites. Avaldus enammakstud summa tagastamiseks esitatakse erastamise korraldajale hiljemalt üks kuu enne erastamisväärtpaberite väljaandmise lõpetamist.

(28.10.99 jõust.16.11.99 - RT I 1999, 84, 765)

[...]

IX. Rakendussätted

(12.02.2003 jõust.15.03.2003 - RT I 2003, 26, 155)

§ 41. Seaduse kohaldamine seoses Euroopa Liiduga liitumisega

(1)        Käesoleva seaduse § 21 8. lõige jõustub Eesti Euroopa Liiduga liitumise hetkest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud eritingimuste osas.

(2)        Seitsme aasta jooksul pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga võib põllumajandusmaa kõlvikut sisaldavat rohkem kui 2 ha suurust maaüksust erastada või erastamise eesõigusega kasutusvaldusesse anda üksnes:

1)         Eesti kodanikule;

2)         lepinguriigi kodanikule, kes on Eestis püsivalt elanud ja siin põllumajandussaaduste tootmisega käesoleva seaduse § 233 2. lõike tähenduses tegelenud vähemalt kolm viimast aastat;

3)         äriregistrisse kantud ja selles vähemalt kolm viimast aastat registreeritud olnud Eesti või lepinguriigi juriidilisele isikule, kes on tegelenud Eestis vähemalt kolme viimase aasta vältel põllumajandussaaduste tootmisega käesoleva seaduse § 233 2. lõike tähenduses.

(3)        Seitsme aasta jooksul pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga võib metsamaa kõlvikut sisaldavat rohkem kui 2 ha suurust maaüksust erastada üksnes:

1)         Eesti kodanikule;

2)         lepinguriigi kodanikule, kes on Eestis püsivalt elanud vähemalt kolm viimast aastat.

(4)        Kui maa erastamise avaldus on esitatud enne käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 jõustumist tingimustel, mis on isikule soodsamad kui nimetatud lõigetes sätestatud tingimused, rakendatakse erastamisel enne nimetatud lõigete jõustumist kehtinud tingimusi.

(12.02.2003 jõust.15.03.2003 - RT I 2003, 26, 155)

1 RT = Riigi Teataja = State Gazette

2 ENSV Teataja = ESSR Gazette

 

©FB

Trascina file per caricare

Land Reform Act

(consolidated text April 2004)

(23.10.97 entered into force 30.11.97 - RT I 1997, 81, 1363) Passed 17 October 1991 (RT1 1991, 34, 426; consolidated text RT I 2001, 52, 304),entered into force 1 November 1991.

amended by the following Acts:21.04.2004 entered into force 10.05.2004 - RT I 2004, 38, 258;14.04.2004 entered into force 01.05.2004 - RT I 2004, 30, 208;12.02.2003 entered into force 15.03.2003 - RT I 2003, 26, 155;13.11.2002 entered into force 01.01.2003 - RT I 2002, 100, 586;13.11.2002 entered into force 01.01.2003 - RT I 2002, 99, 579;21.05.2002 entered into force 16.06.2002 - RT I 2002, 47, 298;15.05.2002 entered into force 01.01.2003 - RT I 2002, 47, 297;24.01.2002 entered into force 02.02.2002 - RT I 2002, 11, 59; 14.11.2001 entered into force 01.02.2002 - RT I 2001, 93, 565;

I. General Provisions

§ 1. Purposes of Act

The Land Reform Act determines the bases for restructuring relations regarding land (land reform).

(30.04.96 entered into force 07.06.96 - RT I 1996, 36, 738)

§ 2. Objective of land reform

Based on the continuity of rights of former owners and the interests of current land users that are protected by law, and to establish preconditions for more effective use of land, the objective of land reform is to transform relations based on state ownership of land into relations primarily based on private ownership of land.

(30.04.96 entered into force 07.06.96 - RT I 1996, 36, 738)

§ 3. Content of land reform

(1)        In land reform, unlawfully expropriated land is returned to its former owners or their legal successors or they are compensated therefor, land is transferred for or without charge into the ownership of persons in private law, legal persons in public law or local governments, and land to be retained in state ownership is determined.

(15.04.93 entered into force 28.04.93 - RT I 1993, 20, 354; 27.10.93 entered into force 01.12.93 - RT I 1993, 72/73, 1021; 30.04.96 entered into force 07.06.96 - RT I 1996, 36, 738)

(2)        In land reform, a right of superficies is constituted for the benefit of owners of structures, or a right of commercial lease or usufruct is established on land in the cases provided by law.

(27.10.93 entered into force 01.12.93 - RT I 1993, 72/73, 1021; 30.04.96 entered into force 07.06.96 - RT I 1996, 36, 738)

§ 4. Land reform as part of ownership reform

Land reform as part of ownership reform is carried out under the conditions of and pursuant to the procedure provided for in the Republic of Estonia Principles of Ownership Reform Act (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391; 74, 1230; 1998, 12, 153; 51, 758; 86/87, 1434; 103, 1697; 1999, 23, 354; RT III 1999, 9, 90; RT I 1999, 82, 751; 96, 847; 2000, 47, 288; 51, 324; 2001, 48, 265; 93, 565; 2002, 53, 336) (hereinafter the Principles) and this Act. The Principles apply to land reform unless otherwise provided by this Act.

[...]

III. Privatisation of Land

[...]

§ 21. Entitled subjects of privatisation of land

(1)        Estonian citizens and the persons specified in subsections (2)–(4) of this section are entitled subjects of the privatisation of land, subject to the restrictions arising from this Act.

(12.02.2003 entered into force 15.03.2003 - RT I 2003, 26, 155)

(2)        An alien may privatise land granted to him or her for perpetual use pursuant to the Estonian SSR Farm Act and the land necessary for servicing a structure owned by him or her. For the purposes of this Act, an alien is a natural person who is not an Estonian citizen.

(3)        A foreign legal person may privatise the land necessary for servicing a structure owned by the foreign legal person with the permission of the county governor. In such case, the branch of the foreign company must be entered in the commercial register of Estonia. A foreign state does not have the right to privatise land by a right of pre-emption.

(4)        An Estonian legal person in private law may privatise land if the legal person is entered in the register maintained by the registrar of the commercial register of Estonia. A person operating pursuant to the Churches and Congregations Act (RT I 1993, 30, 510; 44, 637; 1994, 28, 425; 1999, 50, 548), the Non-profit Associations Act (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) or the Foundations Act (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941; 1999, 10, 155; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) who is entered in an appropriate register may privatise land for specific purposes in accordance with the activities specified in the articles of association of the person.

(24.04.97 entered into force 26.05.97 - RT I 1997, 37, 570)

(5)        The Government of the Republic shall establish a list of local governments and lands bordering on the state border, boundary bodies of water or the sea coast and other lands important to national security, where the permission of the county governor is required for the privatisation of land by an alien or an Estonian legal person in private law.

(6)        Before granting permission, the county governor shall hear the opinion of the local government of the location of the land. Permission shall be granted if privatisation of land is not contrary to the public interest or security of the state and local government. If a local government is against granting permission but the county governor wishes to grant permission, the county governor shall forward the application to the Government of the Republic for decision. The grant or refusal of permission shall be decided within one month after submission of the application for permission or forwarding of the application to the Government of the Republic.

(7)        Aliens, foreign states, foreign legal persons, local governments, legal persons in public law, and legal persons in private law of whose stocks or shares at least one-third belongs to the state or a local government shall not participate in the privatisation of land by auction.

(30.04.96 entered into force 07.06.96 - RT I 1996, 36, 738)

(8)        The rights prescribed in this Act for Estonian citizens and Estonian legal persons upon the privatisation of land and upon the establishment of a usufruct on land apply as appropriate to citizens of states which are Contracting Parties to the European Economic Area Agreement (hereinafter Contracting State) or legal persons of such states. Incentives prescribed for permanent residents of Estonia upon the privatisation of land apply to citizens of the Contracting States.

(14.04.2004 entered into force 01.05.2004 - RT I 2004, 30, 208, with the exception of the special conditions provided for in subsections (2) and (3) of the section 41)

[...]

§ 221. Extent of privatisation of land

(1)        Land may be privatised by a right of pre-emption to the extent provided for in §§ 7, 8, 9, 10 or 21 or subsections 20 (11) or (12) of this Act unless otherwise provided by this section.

(06.03.2001 entered into force 29.03.2001 - RT I 2001, 31, 171)

(2)        The owner of a residential building situated beyond city boundaries or the boundaries of a high density area who is an Estonian citizen has the right to privatise, by a right of pre-emption, up to 50 hectares of land which remains vacant in the course of the return of land or within the boundaries of the former registered immovable if it was larger than 50 hectares on the condition that a registered immovable is formed together with a residential building and the rights of other persons with a right of pre-emption are not violated thereby. The registered immovable may be comprised of cadastral units directly adjoining the cadastral unit under a residential building if an administrative boundary or a road, brook or stream belonging to another person, land under a land improvement system or other line is situated between them.

(23.10.97 entered into force 30.11.97 - RT I 1997, 81, 1363; 13.06.2000 entered into force 16.07.2000 - RT I 2000, 54, 347)

(21)      A person operating pursuant to the Churches and Congregations Act, the Non-profit Associations Act or the Foundations Act who is entered in an appropriate register may privatise up to 75 hectares of land.

(24.04.97 entered into force 26.05.97 - RT I 1997, 37, 570)

(22)      A person engaged in agricultural production has the right to privatise by a right of pre-emption with the consent of the local government up to 50 hectares of agricultural land which remains vacant in the course of the return of land for a farm building (complex of buildings) belonging to the person and used for its intended purpose. Land privatised for a farm building (complex of buildings) used for its intended purposes may be comprised of cadastral units directly adjoining the cadastral unit under the building referred to in this sentence if an administrative boundary or a road, brook or stream belonging to another person, land under a land improvement system or other line is situated between them. If several persons apply for the return of the same plot of land by a right of pre-emption and an agreement is not reached between the persons by the term specified by the local government, an auction shall be carried out among the applicants.

(06.03.2001 entered into force 29.03.2001 - RT I 2001, 31, 171)

(3)        One person may privatise up to 200 hectares of land in total by closed auction. The persons specified in subsection 22 (4) may acquire land by closed auction only once. One person may privatise a total of up to 300 hectares of agricultural land, up to 100 hectares of forest land and up to 3 hectares of land situated in cities and other settlements by public auction.

(30.04.96 entered into force 07.06.96 - RT I 1996, 36, 738; 17.02.99 entered into force 22.03.99 - RT I 1999, 25, 366)

(4)        If a structure is in common ownership, the co-owners have the right to privatise the land by a right of pre-emption to the extent and under the conditions provided for in subsections (1) and (2) of this section. Each co-owner has the right to privatise the legal share of the land corresponding to the share of the structure in common ownership. The co-owners of a residential building situated beyond city boundaries may privatise, by a right of pre-emption, up to 50 hectares of land in total or within the boundaries of the former registered immovable if it was larger than 50 hectares. If the area of the land to be privatised exceeds 2 hectares, it shall be determined by agreement of the co-owners. Failing agreement, the land is privatised to the extent provided for in subsection 9 (1) of this Act.

(30.04.96 entered into force 07.06.96 - RT I 1996, 36, 738)

(41)      If a co-owner of a residential building situated beyond city boundaries does not wish to privatise, by a right of pre-emption, more than 2 hectares of land, the other co-owners have the right to privatise more land as separate cadastral units, considering the extent of land to be privatised by a right of pre-emption provided for in this section and other conditions.

(13.06.2000 entered into force 16.07.2000 - RT I 2000, 54, 347)

(42)      If a structure is the joint property of spouses, the spouses have the right to privatise the land to the extent provided for in subsections (2) and (22) of this section on the basis of a joint application. Unless the spouses submit a joint application, the land is privatised to the spouse who is registered as the owner of the structure. The other spouse shall be entered in the land register as a joint owner on the basis of a notarised joint application from the spouses.

(13.06.2000 entered into force 16.07.2000 - RT I 2000, 54, 347)

(5)        If a co-owner of a structure is an entitled subject for the return of land and return of land is applied for, the land is returned and privatised into common ownership corresponding to the legal shares of the co-owners in the structure to the extent specified in subsection (1) of this section.

(30.04.96 entered into force 07.06.96 - RT I 1996, 36, 738)

(6)        The local government shall determine the area and boundaries of land to be privatised in accordance with planning and land readjustment requirements pursuant to the procedure established by the Government of the Republic. Land necessary for servicing a structure is assessed if the lot has not been assessed or a change in the area or the boundaries of the lot is justified according to planning and land readjustment requirements. The area and boundaries of land necessary for the servicing of a residential building situated in a high density area shall be determined on the bases provided for in subsections 7 (5) and (51) of this Act.

(18.02.99 entered into force 27.03.99 - RT I 1999, 27, 390; 06.03.2001 entered into force 29.03.2001 - RT I 2001, 31, 171)

(7)        Land located within the circular boundary of a gardening or cottage association to be privatised by a right of pre-emption to an owner of a cottage or garden house may consist of several detached plots of land.

(18.02.99 entered into force 27.03.99 - RT I 1999, 27, 390)

[...]

§ 223. Payment for land to be privatised

(1)        The selling price of land to be privatised by a right of pre-emption is the assessed value of the land. Upon privatisation of land by a right of pre-emption on the basis of an application submitted before 1 January 2002, the selling price of the land is the assessed value of the land in 1993 or the assessed value of the land in 1996 if the latter is lower than the assessed value of the land in 1993. The starting price of land to be privatised by auction is the assessed value of the land applicable at the time of submission of the application for privatisation of the land. Upon privatisation of forest land, the value of the forest is added to the selling price of the land or the starting price of the land to be privatised by auction.

(24.01.2002 entered into force 02.02.2002 - RT I 2002, 11, 59; 13.11.2002 entered into force 01.01.2003 - RT I 2002, 100, 586)

(2)        Upon privatisation of the lot of or land necessary for servicing a residential building, cottage or garden house, including land granted for the erection of a residential building, cottage or garden house, or land adjacent to a residential building beyond city boundaries by a right of pre-emption to a permanent Estonian resident, the selling price of the land to be privatised is multiplied by the factor 0.5 to the extent of up to 2 hectares of land. A person may privatise land adjacent to one residential building and to one cottage or garden house at the concessionary rate. Upon privatisation of agricultural land by a right of pre-emption to a sole proprietor entered in the commercial register who is engaged in agricultural production in the administrative territory of the local government of the location of the land to be privatised, the selling price of the land to be privatised is multiplied by the factor 0.5. If the person specified in the previous sentence privatises agricultural land together with a residential building and the total area of the land to be privatised is more than 2 hectares, then in order to determine the selling price of the land, the selling price of the agricultural land included in the land to be privatised shall be multiplied by the factor 0.5 and after that, the average selling price of one hectare of land is subtracted from the total selling price.

(30.04.96 entered into force 07.06.96 - RT I 1996, 36, 738; 24.04.97 entered into force 26.05.97 - RT I 1997, 37, 570; 23.10.97 entered into force 30.11.97 - RT I 1997, 81, 1363; 28.10.99 entered into force 16.11.99 - RT I 1999, 84, 765; 06.03.2001 entered into force 29.03.2001 - RT I 2001, 31, 171)

(3)        Upon privatisation of land, a purchaser may pay up to one-half of the selling price in privatisation vouchers unless otherwise provided by subsections (4), (5), (6) and (61) of this section. Payment for land may be made in privatisation vouchers during the term provided by law.

(30.04.96 entered into force 07.06.96 - RT I 1996, 36, 738; 24.04.97 entered into force 26.05.97 - RT I 1997, 37, 570)

(4)        The total selling price may be paid in privatisation vouchers:

1)         by a natural person for the lot of a residential building, cottage or garden house or the land necessary for servicing it to be privatised by a right of pre-emption, including the land granted for the construction of a residential building, cottage or garden house and the legal share for the land belonging to a residential building and agricultural land, forest land, land not designated for a specific purpose and land granted for perpetual use pursuant to the Estonian SSR Farm Act and also by the members of a gardening or cottage association for land in their common use;

(13.06.2000 entered into force 16.07.2000 - RT I 2000, 54, 347)

2)         by a person for land to be privatised by closed auction;

3)         by a person for land to be privatised in development areas;

4)         by a sole proprietor entered in the commercial register who is engaged in agricultural production in the administrative territory of the local government of the location of the land, or the Estonian legal person in private law entered in the commercial register whose main area of activity is agricultural production in the administrative territory of the local government of the location of the land for land to be privatised on the basis of subsection 221 (22) of this Act;

(13.11.2002 entered into force 01.01.2003 - RT I 2002, 100, 586)

5)         by apartment or housing associations for residential land to be privatised;

6)         by a person for land adjacent to an agricultural production building.

(17.02.99 entered into force 22.03.99 - RT I 1999, 25, 366)

(5)        Natural persons who are not permanent residents of Estonia and legal persons of whose share capital or stock capital more than 50 per cent is held by aliens or foreign legal persons, shall pay for land to be privatised in money and shall not pay in instalments. Upon privatisation of land, a natural person who is not a permanent resident of Estonia may pay for land to be privatised in privatisation vouchers to the extent of compensation paid to the natural person for unlawfully expropriated property.

(30.04.96 entered into force 07.06.96 - RT I 1997, 36, 738; 29.01.97 entered into force 02.03.97 - RT I 1999, 13, 210)

(6)        An obligated subject of the Republic of Estonia Re-nationalisation and Privatisation of Property of Co-operative, State Co-operative and Non-profit Associations Act (RT 1992, 24, 337; RT I 1993, 11, 173; 1996, 2, 28; 1997, 13, 210; 1999, 27, 386) and a legal successor of an obligated subject of the Republic of Estonia Agricultural Reform Act may in addition to the portion specified in subsection (3) of this section also pay the remainder of the selling price of land to be privatised by a right of pre-emption in privatisation vouchers to the extent of the amount accrued to the obligated subject or a company which belongs to the same group of companies as the obligated subject in the course of privatisation of dwelling.

(29.01.97 entered into force 02.03.97 - RT I 1997, 13, 210)

(61)      Organisation specified in clause 5 (1) 3) of this Act may in addition to the portion specified in subsection (3) of this section also pay the remainder of the selling price of land to be privatised by a right of pre-emption and by closed auction in privatisation vouchers to the extent of the compensation accrued to the organisation or an organisation which belongs to the same alliance or church as the organisation for unlawfully expropriated land.

(24.04.97 entered into force 26.05.97 - RT I 1997, 37, 570)

(62)      Persons specified in clause (4) 1) of this section may pay by advance payment in privatisation vouchers for land to be privatised before the formation of a cadastral unit pursuant to § 224 of this Act.

(23.10.97 entered into force 30.11.97 - RT I 1997, 81, 1363)

(7)        Upon privatisation of land, a purchaser has the right to pay the selling price in instalments:

1)         for up to 5 years if the selling price of the land is 25,000 to 300,000 kroons;

2)         for up to 10 years if the selling price of the land is 300 001 to 5 000 000 kroons;

3)         for up to 15 years if the selling price of the land is more than 5 000 000 kroons;

4)         upon privatisation of land specified in subsection (4) of this section, for up to 50 years calculated such that the amount to be paid without interest is not less than 2 000 kroons per year.

(30.04.96 entered into force 07.06.96 - RT I 1996, 36, 738)

(8)        At least 10 per cent of the purchase price shall be paid before entry into a contract of sale. Payment of a debt shall be secured by a mortgage. In the case of payment in instalments, the buyer shall pay an interest of 10 per cent per year or in the case specified in subsection (4) of this section an interest of 5 per cent per year on the amount to be paid annually. Upon delay of payment, the purchaser shall pay a fine for delay of 0.05 per cent of the amount due for each day the payment is delayed. Interest and fines for delay shall be paid in money.

(30.04.96 entered into force 07.06.96 - RT I 1996, 36, 738; 28.10.99 entered into force 16.11.99 - RT I 1999, 84, 765)

(9)        The selling price of land being privatised or privatised by a person by a right of pre-emption or by closed auction or as vacant agricultural or forest land may be reduced or the redemption debt may be forgiven to the extent of 25 000 kroons per child born after 7 June 1996 of the landowner or of the person privatising the land, regardless of the time of entry into the contract of purchase and sale. If the unpaid amount of the selling price is less than 25 000 kroons or if the selling price has been paid up in full (also as an advanced payment), the persons specified in the previous sentence have the right to request the refund of the overpaid amount, regardless of the time of entry into the contract of purchase and sale. The Government of the Republic shall establish the procedure for application of incentives provided for in this subsection,

(28.10.99 entered into force 16.11.99 - RT I 1999, 84, 765; 13.11.2002 entered into force 01.01.2003 - RT I 2002, 100, 586; 12.02.2003 entered into force 15.03.2003 - RT I 2003, 26, 155)

(10)      The selling price of land being privatised or privatised by a right of pre-emption or by closed auction or as vacant agricultural or forest land by a natural person who raises and maintains at least four children of under 18 years of age may be reduced or the redemption debt may be forgiven to the extent of 25 000 kroons. A selling price may be reduced or a redemption debt may be forgiven if the contract of purchase and sale of land was entered into before 30 November 1997 and the landowner raised and maintained at least four children of under 18 years of age at such date. After 30 November 1997, a redemption debt of land may be forgiven or the selling price may be reduced if the landowner raised and maintained such children at the time of entry into the contract of purchase and sale of the land or if a child born after entry into the contract of purchase and sale is also the fourth child under 18 years of age raised and maintained by him or her. If the unpaid amount of the selling price is less than 25 000 kroons or if the selling price has been paid up in full (also as an advance payment), the persons specified in this subsection have the right to request the refund of the overpaid amount. The Government of the Republic shall establish the procedure for application of incentives provided for in this subsection.

(28.10.99 entered into force 16.11.99 - RT I 1999, 84, 765; 06.03.2001 entered into force 29.03.2001 - RT I 2001, 31, 171; 13.11.2002 entered into force 01.01.2003 - RT I 2002, 100, 586; 12.02.2003 entered into force 15.03.2003 - RT I 2003, 26, 155)

(11)      If a person has the right to obtain incentives on the basis of both subsection (9) and (10) of this section upon payment for privatised land or land to be privatised, both incentives shall be applied.

(12.02.2003 entered into force 15.03.2003 - RT I 2003, 26, 155)

(12)      The overpaid amounts specified in subsections (9) and (10) of this section shall be refunded in privatisation vouchers. An application for refund of overpaid amounts must be submitted to the organiser of privatisation at least one month before the end of issue of privatisation vouchers.

(28.10.99 entered into force 16.11.99 - RT I 1999, 84, 765)

[...]

IX. Implementing Provisions

(12.02.2003 entered into force 15.03.2003 - RT I 2003, 26, 155)

[...]

§ 41. Application of Act in connection with accession to the European Union

(1)        Subsection 21 (8) of this Act enters into force as of the moment of Estonia's accession to the European Union, with the exception of the special conditions provided for in subsections (2) and (3) of this section.

(2)        For seven years after Estonia's accession to the European Union, a land unit with an area of more than 2 ha containing a land use type of agricultural land may be privatised or a usufruct may be established on such land unit with a preferred right to privatisation to the following only:

1)         Estonian citizens;

2)         citizens of the Contracting States who have permanently resided in Estonia and engaged in the production of agricultural produce here within the meaning of subsection 233 (2) of this Act for at least the last three years;

3)         Estonian legal persons or legal persons of the Contracting States who are entered in the commercial register, who have been registered in the commercial register for at least the last three years and who have engaged in the production of agricultural produce in Estonia within the meaning of subsection 233 (2) of this Act at least during the last three years.

(3)        For seven years after Estonia's accession to the European Union, a land unit with an area of more than 2 ha containing a land use type of forest land may be privatised to the following only:

1)         Estonian citizens;

2)         citizens of the Contracting States who have permanently resided in Estonia for at least the last three years.

(4)        If an application for the privatisation of land is submitted before the entry into force of subsections (2) and (3) of this section and under conditions which are more favourable for the person than the conditions provided for in the specified subsections, the conditions which were in force before the entry into force of the specified subsections apply upon privatisation.

(12.02.2003 entered into force 15.03.2003 - RT I 2003, 26, 155)

1 RT = Riigi Teataja = State Gazette

2 ENSV Teataja = ESSR Gazette

 

©FB

Trascina file per caricare