Print Friendly

Il provvedimento è disponibile nelle seguenti lingue:

KIRIKUTE JA USUÜHINGUTE SEADUS.

RT 1934, 107, 840.

1. peatükk.

Üldeeskirjad.

§ 1. Kirikuil ja usuühingute liitudel on enesekorraldamise ning omavalitsemise õigus.

§ 2. Põhimäärused kirikuile, kelle koguduste liikmete koguarv ületab 100.000, kinnitab Vabariigi Valitsus Siseministri ettepanekul; põhikirjad kirikuile, kelle koguduste liikmete koguarv on alla 100.000, samuti usuühinguile ja usuühingute liitudele kinnitab Siseminister.

Rooma-katoliku kirik tegutseb Eestis Püha Tooliga sõlmitava kokkuleppe alusel.

Kirikute põhimäärused ning kirikute ja usuühingute liitude põhikirjad avaldatakse Riigi Teatajas, kuna usuühingute põhikirjade kinnitamisest kuulutatakse tasuta Riigi Teataja Lisas.

Põhimäärused ja põhikirjad astuvad jõusse avaldamisega või põhikirja kinnitamisest kuulutamisega.

RT 1935, 57, 526.

§ 3. Eelmises (2) paragrahvis tähendatud põhimäärused ja põhikirjad esitatakse kinnitamiseks vastava kiriku, usuühingute liidu või usuühingu valitsuse või juhatuse poolt.

Kiriku põhimääruste või põhikirjade alusel koguduste asutamisest või likvideerimisest, samuti usuühingute liidu põhikirja alusel liitu uue liikme ― usuühingu ― vastuvõtmisest või liidust usuühingu väljaastumisest või väljaheitmisest kiriku või liidu valitsus või juhatus teatab Siseministrile.

§ 4. Põhimäärused ja põhikirjad jäetakse kinnitamata:

1) kui põhimäärus või põhikiri ei vasta maksvaile seadustele;

2) kui kiriku, usuühingu või usuühingute liidu tegevus võib osutuda kahjulikuks riigile.

§ 5. Kirikute ja usuühingute ning usuühingute liitude register peetakse Siseministeeriumis.

§ 6. Kirik, usuühing või usuühingute liit ei või omada usutunnistuse nimetust või ilmselt sarnanevat nimetust selle nimetusega, millise võtnud omaks mõni teine kirik või usuühingute liit käesoleva seaduse § 2 korras kinnitatud põhimääruses või põhikirjas või kuni selle kinnitamiseni Siseministeeriumi poolt Usuühingute ja nende liitude seaduse (RT 183/184 ― 1925) alusel registreeritud põhikirjas.

§ 7. Kirikute ja nende koguduste ning usuühingute ja usuühingute liitude valitsuste või juhatuste liikmed ning vaimulikud peavad olema hääleõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud. Vaimulikud peavad omama haridust ja ettevalmistust, mis nähtud ette põhimääruses või põhikirjas.

§ 8. Kirikute ja nende koguduste ning usuühingute ja usuühingute liitude valitsused või juhatused peavad asuma Eesti Vabariigi piires.

§ 9. Kirikuil ja nende kogudustel ning usuühinguil ja usuühingute liitudel on õigus pidada nende poolt selleks määratud kohtadel avalikke usulisi ja palvekoosolekuid ning toimetada usulisi talitusi, pidades silmas Koosolekute seaduse (RT 1938, 42, 395) eeskirju.

Palvekoosolekute (jumalateenistuste) pidamine riiklikeks pühadeks tunnustatud pühade puhul võib toimuda ainult seadusega määratud päevil.

Jumalateenistus kui ka usulised talitused toimuvad kiriku või usuühingute liikmete rahvuskeeles, arvatud välja erandlikud juhud ning juhud, kui vastavalt usutunnistusele tarvitusel on vanad kirikukeeled.

(RT 1938, 42, 395).

§ 10. Kirikuil ja nende kogudustel ning usuühinguil ja usuühingute liitudel on õigus võtta makse oma liikmeilt kui ka määrata makse usuliste talituste toimetamise eest. Ka on neil õigus võtta vastu annetusi ja toetusi ning hankida enesele sissetulekuid oma vallas- ja kinnisvara kasutamisest.

§ 11. Liikmemaksu võlgade sissenõudmine võib toimuda kohtuliku sundtäite korras, kui kirikuis ja nende kogudustes või usuühingute liidus ja neisse kuuluvais usuühinguis peetakse Siseministri poolt kinnitatud vormi järgi liikmemaksude raamatuid. Tähendatud sundtäite kord maksab ainult liikmemaksu võlgade kohta, mis tekivad alates käesoleva seaduse maksmahakkamisest.

§ 12. Kirikuil ja nende kogudustel ning usuühinguil ja usuühingute liitudel on juriidilise isiku õigused.

Kiriku kogudused omandavad juriidilise isiku õigused päevast, mil kiriku valitsuselt Siseministrile on saabunud teadaanne koguduste asutamisest (§ 3 teine lõige) kirikute ja usuühingute ning usuühingute liitude registrisse sissekandmiseks.

§ 13. Hääleõigus ning aktiivne ja passiivne valimisõigus määratakse vastavates põhimäärustes või põhikirjes (§ 2), mille juures hääleõigust kui ka valimisõigust võivad omada ainult täisealised.

§ 14. Kirikuis ja nende kogudustes ning usuühinguis ja usuühingute liitudes ettevõetavad valimised toimuvad enamussüsteemi alusel.

§ 15. Kirikute ja usuühingute liitude korraldavail organeil on õigus kiriku või liidu asjus anda kirikuseadlusi ning muid korraldavaid sundnorme.

Korraldavate organite istungite vaheajal võivad edasilükkamatu vajaduse korral panna maksma tähendatud seadlusi ja sundnorme ka kirikute või usuühingute liitude valitsused või juhatused, esitades neid korraldavaile organeile. Need seadlused või korraldavad sundnormid on maksvad kuni tühistamiseni korraldavate organite poolt.

§ 16. Kirikute või usuühingute liitude poolt antavad kirikuseadlused ning korraldavad sundnormid enne avaldamist saadetakse Siseministrile, kes kahe nädala jooksul, arvates seadluse või korraldava sundnormi kättesaamise päevast, võib panna seisma seadluse või korraldava sundnormi avaldamise, kui ta leiab, et seadlus või korraldav sundnorm on vastuolus maksvate seadustega, määrustega või kiriku põhimäärusega või kiriku või usuühingute liidu põhikirjaga.

§ 17. Kirikute põhimäärustes või kiriku, usuühingute liidu või väljaspool liite olevate usuühingute põhikirjes ettenähtud ja üksikasjaliselt kirjeldatud vaimulikkude teenistusvormi on õigustatud kandma ainult need isikud, kellele see lubatud ameti tõttu põhimääruse või põhikirja alusel, kuna kõigile teistele on keelatud selle kandmine.

Vaimulikkude teenistusvormiks ei või näha ette mõn üldiselt tarvituselolevat riietist.

Kiriku põhimääruses või kiriku või usuühingute liidu põhikirjas ettenähtud vaimulikkude teenistusvormi või ilmselt sellega sarnanevat vormi ei või võtta tarvitusele ükski teine kirik, liit või usuühing.

§ 18. Kiriku või usuühingute liidu kõrgema vaimuliku juhi kandidaadist või kandidaatidest teatatakse Siseministri kaudu Vabariigi Presidendile, kes võib nõuda endiste asemele uue või uute kandidaatide ülesseadmist.

(RT 1938, 9, 59 XVI.)

§ 19. Kui vaimulikud ei täida neile seadustega pandud ülesandeid, Siseminister võib nõuda nende vabastamist ametist.

Siseminister võib keelata ametikohuste täitmise vaimulikele, kui ta leiab selle vajaliku olevat riigi ja avaliku korra huvides.

§ 20. Kirikute ja nende koguduste ning usuühingute ja usuühingute liitude organite tegevus võidakse panna seisma, kui see omab riigi ja avaliku korra vastase iseloomu.

Koguduste ja usuühingute organite tegevuse seismapanemine toimub Siseministri otsusel, kirikute ja usuühingute liitude organite tegevuse seismapanemine ― Vabariigi Valitsuse otsusel Siseministri ettepanekul.

Kiriku või usuühingute liidu organite tegevuse seismapanemisel Vabariigi Valitsus määrab Siseministri ettepanekul sama kiriku või usuühingute liidu kõrgemaist vaimulikkudest hooldaja, kes teotseb kõigi õigustega, mis on kiriku või usuühingute liidu kõrgemal vaimulikul juhil, valitsusel või juhatusel ning korraldaval organil.

2. peatükk.

Erieeskirjad kirikute kohta.

§ 21. Kiriku kõrgemal vaimulikul juhil on õigus tagandada vaimulikke ja teisi kiriku-teenijaid, samuti neid ka paigutada ümber teisele kogudusele.

§ 22. Kiriku koguduste korraldavateks organiteks on nõukogud, kes valitakse koguduste täiskogude poolt, täidesaatvateks organiteks on koguduste juhatused.

Kiriku valitsusel on õigus tagandada koguduse nõukogu ja juhatust või nende üksikuid liikmeid, pannes kogudusele ette valida tagandatute asemele uusi nõukogu või juhatuse liikmeid või määrates ise ajutisi liikmeid kuni uute liikmete valimisteni koguduste poolt.

§ 23. Kiriku valitsusel on õigus panna seisma koguduste nõukogude ja juhatuste otsused ja korraldused, andes asja nõukogudele ja juhatustele uueks otsustamiseks. Jäävad nõukogud või juhatused endise otsuse või tehtud korralduse juurde, kiriku valitsus võib panna otsuse või korralduse uuesti seisma ja nõukogu või juhatus, kelle otsus või korraldus on pandud seisma, võib kaevata kirikukohtule.

§ 24. Usu ja administratsiooni alal tekkivate vaidluste arutamiseks ja otsustamiseks, samuti kirikute ja nende koguduste otganite otsuste peale antud kaebuste läbivaatamiseks ja otsustamiseks, arvatud välja majanduslikud küsimused, on kirikuil kaheastmelised kohtud.

Kirikukohtute poolt nende võimkonnas otsustatud asjus ei ole õigust pöörduda riikliku kohtu poole, misjuures kirikukohtu otsus, kui seda vabatahtlkult ei täideta, pööratakse täitmisele Tsiviilkohtupidamise seaduse § 1395 korras, ringkonnakohtu poolt antud täitmislehe alusel.

Kirikukohtute tegevuse lähemad alused määratakse kirikute põhimäärustes või põhikirjes.

(RT 1934, 94, 755 § 10.)

§ 25. Kiriku kõrgema vaimuliku juhi, kiriku valitsuse ja kiriku korraldava organi sääraste otsuste täitmisele pööramiseks, mis kiriku põhimääruse või põhikirja järgi on lõplikud või mis on astunud jõusse põhimääruses või põhikirjas edasikaebamiseks ettenähtud tähtaja möödumisel, ― võidakse, kui otsuste täitmine tekitab raskusi kiriku organitele, pöörduda Siseministri poole, kes korraldab tähendatud otsuste tüitmise, kui selleks ei leidu seaduslikke takistusi.

3. peatükk.

Kiriku või usuühingu liikmed.

§ 26. Kirikusse või usuühingusse astumise otsustab iga isik ise. Lapsed kuni 16 aasta vanuseni kuuluvad kirikusse või usuühingusse, kelle liikmeks nende vanemad. Kui vanemad ei kuulu ühe ning sama usu kirikusse või usuühingusse, või, kui kirikul on kogudused, ei kuulu ühte ja samasse kogudusse, siis tähendatud laste kuuluvus kirikusse, usuühingusse või kogudusse määratakse vanemate kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, kuuluvad lapsed isa kirikusse, usuühingusse või kogudusse või kui isa ei kuulu mingisse kirikusse või usuühingusse või kogudusse, siis sellesse, kuhu kuulub ema. Kui lastel puuduvad vanemad ja nad ei kuulu mingisse kirikusse või usuühingusse või kogudusse, siis otsustavad laste kirikusse või usuühingusse või kogudusse astumise nende eestkostjad või hooldajad.

§ 27. Igaüks võib igal ajal lahkuda kirikust või ka kogudusest või usuühingust, teatades oma soovist kiriku põhimääruses või kiriku või usuühingu põhikirjas ettenähtud korras. Ühes vanematega lahkuvad, kui vanemad ei ole otsustanud teisiti, ka nende kuni 16-aastased lapsed. Kui lapsel puuduvad vanemad, siis otsustavad lapse lahkumise kogudusest või usuühingust ja ta astumise sama kiriku teise kogudusse või sama usu teise usuühingusse ta eestkostjad või hooldajad.

Kiriku või ta koguduse või usuühingu liige loetakse lahkunuks, arvates lahkumisest teatamise päevast, kuid ta on kohustatud tasuma maksud ka selle aasta eest, mille jooksul ta lahkub kirikust või ta kogudusest või usuühingust.

4. peatükk.

Kiriku ja usuühingute varandus.

§ 28. Kiriku ja ta koguduste või usuühingute liidu ja selles ühinenud usuühingute varandus, samuti ka väljaspool liite olevate usuühingute varandus, nii olev kui ka juurdemuretsetav, jääb nende omaks.

Samuti jääb nende valdusse seni nende valduses olev varandus senistel alustel.

§ 29. Kirikul ja ta kogudustel kui ka enne 1. jaanuari 1926 asutatud usuühinguil ja nende liitudel on õigus oma kinnis- kui ka ajaloolise ja kunstilise väärtusega vallasvara võõrandada, pantida, vahetada ja üle kuue aasta anda rendile ainult Vabariigi Valitsuse loaga, misjuures kogudused teostavad seda õigust kiriku valitsuse või juhatuse kaudu.

§ 30. Kui kiriku koguduste või mõnesse enne 1. jaanuari 1926 asutatud usuühingute liitu kuuluvate usuühingute liikmete koguarv langeb alla veerandi sellest, mis oli kogudustes või liitu kuuluvais usuühinguis 1. jaanuaril 1926, või kui mõne enne 1. jaanuari 1926 asutatud iseseisva usuühingu liikmete arv langeb alla selle arvu, mis usuühingus oli 1. jaanuaril 1926, lähevad nende varandused riiklikule hoolekandele. Hoolekanne seisab selles, et Siseministeeriumil on õigus määrata varanduse kasutamisviisi nong et Siseministeeriumi loata kirik, liit või usuühing ei või oma varandusi võõrandada, pantida, vahetada ja anda rendile ka neil juhtudel, kus käesoleva seaduse § 29 järgi ei ole vaja Vabariigi Valitsuse luba.

§ 31. Kiriku või usuühingute liidu või väljaspool liite oleva usuühingu likvideerimise puhul riik pärib nende varandused tingimusega, et need varandused määratakse haiduslikuks või heategevaks otstarbeks, kusjuures vastavalt arvestatakse ka kiriku, usuühingute liidu või usuühingu likvideerimise koosoleku otsust.

Kiriku koguduse või liidus ühinenud usuühingute likvideerimisel läheb nende varandus vastavale kirikule või liidule.

5. peatükk.

Lõpp- ja elluviimise eeskirjad.

§ 32. Välja jäetud. SK I 1938, 3, 9 § 8.

§ 33. Siseministril on õigus anda määrusi ja juhtnööre käesoleva seaduse teostamiseks.

Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes ettenähtud määrusi ja juhtnööre Siseminister võib anda arvates käesoleva seaduse avaldamisest.

§ 34 ja 35. Välja jäetud. SK I 1938, 3, 9 § 8.

©FB

 

Trascina file per caricare