The measure is available in the following languages:
Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus (lühend - ReprS)
Väljaandja: | Riigikogu |
Akti liik: | seadus |
Teksti liik: | algtekst-terviktekst |
Redaktsiooni jõustumise kp: | 01.01.2004 |
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: | 19.05.2005 |
Avaldamismärge: | RT I 2003, 88, 589 |
Välja kuulutanud
Vabariigi President
23.12.2003 otsus nr 508
Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus
Vastu võetud 17.12.2003
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala
(1) Käesoleva seaduse eesmärk on leevendada Eestit okupeerinud riikide poolt 1940. aasta 16. juunist kuni 1991. aasta 20. augustini õigusvastastelt represseeritud isikutele tekitatud ülekohut.
(2) Käesoleva seadusega sätestatakse õigusvastaselt represseeritud isiku mõiste, õigusvastaselt represseeritud isikutele laienevad soodustused ja toetused ning pensioniõigused. Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu vara õigusvastane võõrandamine ega sellega kaasnenud tagajärgede leevendamine. Õigusvastaselt represseeritud isiku mõiste käesolevas seaduses on määratletud rahvusvahelise õiguse alusel koos kõigi sellest tulenevate järeldustega.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 53, 336; 2002, 61, 375; 2003, 20, 117) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Õigusvastaselt represseeritud isik
(1) Õigusvastaselt represseeritud isik (edaspidi represseeritu ) käesoleva seaduse mõistes on isik, kes repressiooni ajal oli Eesti Vabariigi kodanik või 1940. aasta 16. juuni seisuga Eestis õiguspäraselt asunud mittekodanikust alaline elanik, välja arvatud Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel 1939. aasta 28. septembril sõlmitud lepingu (nn baasidelepingu) ja sellest tulenevate aktide alusel Eestisse tulnud või toodud isik,
1) kes on genotsiidi, nagu see on määratletud genotsiidi vältimise ja karistamise 1948. aasta konventsioonis (RT II 1994, 27, 103), ohver;
2) keda karistati vangistusega, asumisele saatmisega või psühhiaatrilisse eriraviasutusse paigutamisega tema tõekspidamiste, poliitiliste või muude vaadete, usutunnistuse, rassilise või etnilise kuuluvuse, kodakondsuse, sünnipära, sotsiaalse päritolu või varandusliku seisu pärast;
3) keda karistati vangistusega või asumisele saatmisega okupantriigi enda kodanikule kehtestatud erikohustuse (väeteenistus, riigitruudus, sunduslik maailmavaade, territooriumilt lahkumise keeld jms) täitmata jätmise eest;
4) keda karistati vangistusega või asumisele saatmisega selle eest, mida ta tegi enne okupatsiooni või selle ajutisel vaheajal, välja arvatud juhul, kui tegu oleks olnud karistatav ka Eesti Vabariigi seaduste alusel;
5) keda karistati vangistusega või asumisele saatmisega päritolu või üldiste isikutunnuste alusel individuaalset süüd tuvastamata;
6) keda karistati vangistusega või asumisele saatmisega osalemise eest okupatsioonivastase iseloomuga protestiaktis või riiklikku enesemääramise õigust rõhutavas aktis või muu rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguse või põhivabaduse teostamise või teostamiskatse eest, sõltumata kuriteoliigist, mis okupantriik talle formaalselt omistas;
7) kes deporteeriti (küüditati või asustati ümber) tema alalisest, okupeeritud territooriumil olevast elukohast kas okupantriigi või mõne muu riigi territooriumile, olgu see okupeeritud või mitte, või kes jäeti pärast karistuse ärakandmist sundasumisele väljapoole Eesti territooriumi;
8) kes viidi Eestist 1941. aastal NSV Liitu ning allutati sunniviisilisele tööle koos vabaduse piiramisega tööpataljonis, ehituskolonnis või töökolonni üksuses või kes saadeti Suur-Saksa okupatsiooni ajal sunniviisiliselt tööle väljapoole Eesti territooriumi;
9) kes pärast sõjavangi langemist või repatrieeritava isikuna allutati sunniviisilisele tööle koos vabaduse piiramisega NSV Liidu tööpataljonis, ehituskolonnis või töökolonnis;
10) keda õigusvastase repressiooni eest ennast varjanuna karistati vangistusega või asumisele saatmisega teo või tegude pärast, mida ta pani toime hädakaitse või hädaseisundi olukorras Eesti Vabariigi seadusega kehtestatud piire ületamata, välja arvatud juhul, kui tegu oleks olnud karistatav ka Eesti Vabariigi seaduste alusel;
11) kellel keelati Eestis elamine;
12) kes allutati katseobjektina kiiritusele seoses tuumapommi lõhkamisega;
13) kes saadeti sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgede likvideerimiseks.
(2) Represseerituks loetakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku laps, kes sündis vanema asumisel või kinnipidamiskohas oleku ajal või pärast vanema vabanemist kuni ajani, mil vanemale anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks.
(3) Represseerituks ei loeta käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 kirjeldatud isikut, kes on töötanud lõikes 1 nimetatud repressioone kohaldanud asutuse koosseisus, välja arvatud alama taseme teenindava või majanduspersonali hulka kuuluvana, ning isikut, kes astus ÜK(b)P-sse enne 1954. aasta 1. jaanuari, samuti isikut, keda karistati kuriteo eest, mis oleks olnud karistatav ka Eesti Vabariigi seaduste alusel.
§ 3. Okupantriik
Okupantriigid käesoleva seaduse mõttes on Eesti Vabariiki 1940. aasta 16. juunist kuni 1991. aasta 20. augustini okupeerinud riigid.
§ 4. Represseerituga võrdsustatud isik
(1) Eesti Vabariigi kodanik, kes välisriigilt ei saa ega ole saanud kompensatsiooni käesoleva lõike punktides 1 ja 2 kirjeldatu eest, võrdsustatakse represseerituga (edaspidi represseerituga võrdsustatud isik), kui:
1) isik võttis osa alates 1940. aasta 16. juunist Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest peetud relvastatud võitlusest;
2) isik invaliidistus mobiliseerituna või ajateenijana NSV Liidu relvajõududes ega võtnud osa Eesti territooriumil repressioonide läbiviimisest.
(2) Represseerituga võrdsustatuks ei loeta isikut, kes mobiliseeriti Punaarmeesse kui ÜK(b)P, ÜLKNÜ või ELKNÜ liige või liikmekandidaat või kes kuulus NKVD (MVD) hävitus- või rahvakaitsepataljoni või töölispolgu koosseisu või kes mobiliseeriti Saksa sõjaväkke NSDAP liikmena või liikmekandidaadina ning kes vastab käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 sätestatud tingimustele.
§ 5. Vabariigi Valitsuse kohustused
Vabariigi Valitsus:
1) asutab represseerituid ja represseeritutega võrdsustatud isikuid kaasates koostööfoorumina justiitsministri juhitava valitsuskomisjoni, mille ülesanne on teha vajalike õigusaktide ettevalmistamiseks ettepanekuid ning korraldada koostööd valitsus- ja omavalitsusstruktuuridega, ühiskondlike organisatsioonidega ja mittetulundusühingutega;
2) korraldab represseeritute ja represseeritutega võrdsustatud isikute mälestuse jäädvustamist ning okupantriikide repressiivpoliitika uurimist;
3) korraldab represseerituid abistava sihtasutuse asutamist.
2. peatükk TOETUSED JA SOODUSTUSED
§ 6. Tervishoiuteenuste ja ravimite hüvitamine
(1) Represseeritule ja represseerituga võrdsustatud isikule hüvitatakse sotsiaalministri määrusega kehtestatud määras, tingimustel ja korras:
1) ühe kalendriaasta jooksul eriarstiabi tervishoiuteenuse osutajatele tasutud visiiditasu;
2) ühe kalendriaasta jooksul ambulatoorseks raviks vajalike retseptiravimite ostmiseks tasutud summa;
3) taastusravi tuusiku maksumus, kui isikule on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RT I 2001, 100, 648; 2002, 53, 336 ja 338; 61, 375; 2003, 20, 116; 48, 343) alusel vanaduspension või isik on üle 63 aasta vana;
4) ühe kalendriaasta jooksul meditsiiniliste abivahendite ostmiseks tasutud summa;
5) ühe kalendriaasta jooksul hambaraviteenuste eest tasutud summa.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuste eest tasutakse riigieelarves selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi kaudu.
§ 7. Soodustused
(1) Represseeritul ja represseerituga võrdsustatud isikul on represseeritu tunnistuse ettenäitamisel õigus:
1) tasuta külastada üldlaulupidu ja üldtantsupidu ning koolinoorte laulu- ja tantsupidu;
2) tasuta külastada riigimuuseume;
3) tasuta tegelda harrastuspüügiga kalapüügiseaduses (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63, 387; 2003, 9, 43) sätestatud tingimustel.
(2) Represseeritul ja represseerituga võrdsustatud isikul on õigus kuni 50-protsendilisele sõidusoodustusele ühistranspordis riigisisesel liiniveol ühistranspordiseaduses (RT I 2000, 10, 58; 2001, 18, 85; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 110, 654; 2003, 20, 116; 58, 387; 71, 471) ja selle alusel sätestatud korras.
3. peatükk REPRESSEERITU TUNNISTUS JA MURTUD RUKKILILLE MÄRK
§ 8. Represseeritu tunnistus ja selle andmise kord
(1) Represseeritu tunnistus (edaspidi tunnistus) on dokument, mis tõendab isiku vastavust käesoleva seaduse § 2 lõike 1 või 2 või § 4 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
(2) Tunnistuse andmise korra ning taotluse ja tunnistuse vormi kehtestab ja tunnistusi väljastava asutuse määrab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 9. Tunnistuse andmisest keeldumise alused
Tunnistuse andja keeldub tunnistust andmast, kui:
1) isik ei vasta käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele;
2) isik ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tingimustele;
3) isik vastab § 2 lõikes 3 sätestatud tingimustele;
4) isik vastab § 4 lõikes 2 sätestatud tingimustele.
§ 10. Murtud Rukkilille märk
(1) Murtud Rukkilille märgi kandmise õigus on represseeritul ja represseerituga võrdsustatud isikul.
(2) Murtud Rukkilille märgi andmise ning kandmise korra ja Murtud Rukkilille märgi kirjelduse kehtestab Vabariigi Valitsus.
4. peatükk PENSIONIÕIGUSED
§ 11. Pensioniõiguste subjekt
Käesolevas peatükis sätestatud pensioniõigused ei laiene represseerituga võrdsustatud isikule, välja arvatud juhul, kui isik vastab käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.
§ 12. Soodustingimustel vanaduspension
Õigus soodustingimustel vanaduspensionile riikliku pensionikindlustuse seaduse mõistes on:
1) represseeritul, kellel on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ning kes õigusvastaselt represseerituna on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel, samuti käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikul – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist iga kinnipidamiskohas või asumisel viibitud täisaasta kohta, ent mitte varem kui viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;
2) isikul, kes võttis osa Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest, – viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist.
§ 13. Pensioni hulka arvutatav staaž
(1) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse:
1) Eesti Vabariigi territooriumil võõrriikide okupatsiooni vastases relvastatud vabadusvõitluses osalenud või ennast õigusvastaste repressioonide eest varjanud isiku vabadusvõitluses osalemise või enese varjamise aeg ühekordselt;
2) represseeritu õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku, sealhulgas põgenemise ja hilisema vahistamise vaheline aeg kolmekordselt;
3) sõjavangis, II maailmasõja ajal koonduslaagris, getos, samuti aastatel 1941–1942 töö- ja ehituspataljonis või töö- ja ehituskolonnis viibimise aeg kolmekordselt;
4) represseeritud isiku puhul vahi alt, kinnipidamiskohast või asumiselt vabanemisele järgnenud aeg kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni, kui isikult oli õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse, poolteisekordselt;
5) paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud isiku vanema asumisel või kinnipidamiskohas oleku aeg kuni ajani, mil § 2 lõikes 2 nimetatud isikule anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks, kolmekordselt.
(2) Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse ja tõendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides kehtestatud korras.
§ 14. Õigus pensionilisale
(1) Represseeritud isiku, kes on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel, samuti sõjavangis või II maailmasõja ajal koonduslaagris või getos viibinud või käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isiku töövõimetuspensionile arvutatakse juurde pensionilisa 20 protsenti rahvapensioni määrast.
(2) Õigus lõikes 1 sätestatud pensionilisa säilimisele vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse § 19 lõikele 4 laieneb ka isikutele, kes on invaliidsuspensionilt või töövõimetuspensionilt üle viidud vanaduspensionile alates 2000. aasta 1. aprillist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata isikule, kellele riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõikest 3 lähtuvalt on määratud mõni muu riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 24 nimetatud pensionilisa.
(4) Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud pensionile arvutatakse juurde pensionilisa tuumakatastroofi, tuumakatsetuse, samuti aatomielektrijaama avarii tagajärjel töövõime kaotuse protsendiga vähemalt 40 protsenti püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule 10 protsenti rahvapensioni määrast.
§ 15. Pensioniõiguste kulud
Käesoleva seaduse § 12 ja § 13 lõike 1 punktist 1 tulenevad kulud finantseeritakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 57 lõike 1 punktis 1 sätestatu kohaselt.
§ 16. Seaduse kohaldamine rehabiliteeritud isikule
Käesoleva seaduse § 12 punktis 1, § 13 lõike 1 punktis 2, § 13 lõike 1 punktis 4, § 13 lõikes 2 ja § 14 lõigetes 1–3 sätestatu laieneb ka rehabiliteeritud isikule.
5. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE
§ 17. Rakendussätted
(1) Maamaksuseaduses (RT I 1993, 24, 428; 1996, 41, 797; 89, 1589; 1997, 82, 1398; 1999, 27, 381; 95, 840; 2000, 95, 612; 2001, 102, 666; 2002, 44, 284; 2003, 71, 472) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:« (21) Kohalik omavalitsus võib vabastada maamaksust represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes tema kasutuses oleva elamumaa osas, kui isik ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu.»;
2) paragrahvi 11 lõikes 3 asendatakse sõnad «2. lõikes» sõnadega «2. ja 21. lõikes»;
3) paragrahvi 11 lõikes 4 asendatakse sõnad «2. lõike» sõnadega «2. ja 21. lõike».
(2) Kalapüügiseaduses asendatakse läbivalt sõnad «õigusvastaselt represseeritud isik» sõnadega «õigusvastaselt represseeritud isik ja represseerituga võrdsustatud isik» vastavas käändes.
(3) Riigilõivuseadust (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 53, 310; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20; 13, 68; 15, 84 ja 85; 20, 118; 21, 128; 23, 146; 25, 153 ja 154; 26, 156 ja 160; 30, õiend; 51, 352; 66, 449; 68, 461; 71, 471) täiendatakse §-ga 297 järgmises sõnastuses:
« § 297. Õigusvastaselt represseeritud isiku ja õigusvastaselt represseeritud isikuga võrdsustatud isiku vabastamine riigilõivu tasumisest
Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isik okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes on tema omandis oleva kinnisasja kohta käiva teabe osas vabastatud riigilõivu tasumisest käesoleva seaduse §-s 106 nimetatud toimingute eest.»
(4) Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 2 ja lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 28 lõike 2 punkt 13 ja lõike 3 punktid 1–3 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 60 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.
(5) Ühistranspordiseadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:
§ 281. Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku sõidusoodustused
Riigisisesel liinil (kaasa arvatud kommertsliin) raudtee-, maantee- ja veeliikluses hüvitatakse kuni 50 protsenti represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku pileti hinnast Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.»
§ 18. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 7 lõige 2 ja § 17 lõige 5 jõustuvad 2005. aasta 1. jaanuaril.
| Riigikogu esimees Ene ERGMA |
Persons Repressed by Occupying Powers Act
Passed 17 December 2003 (RT1 I 2003, 88, 589), entered into force 1 January 2004.
Chapter 1
General Provisions
§ 1. Purpose and scope of application of Act
(1) The purpose of this Act is to alleviate the injustices committed against persons who were unlawfully repressed by the powers that occupied Estonia between 16 June 1940 and 20 August 1991.
(2) This Act provides the definition of the term “unlawfully repressed person”, the privileges and benefits, and pension rights granted to unlawfully repressed persons. Unlawful expropriation of property or the alleviation of consequences thereof do not fall within the scope of application of this Act. The term “unlawfully repressed person” is defined in this Act on the basis of international law together with all the consequences arising therefrom.
(3) The provisions of the Administrative Procedure Act (RT I 2001, 58, 354; 53, 336; 2002, 61, 375; 2003, 20, 117) apply to administrative proceedings prescribed in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.
§ 2. Unlawfully repressed person
(1) For the purposes of this Act, an unlawfully repressed person (hereinafter repressed person) is a person who, at the time of repression, was a citizen of the Republic of Estonia or who was not a citizen of the Republic of Estonia but a permanent resident legally residing in Estonia as at 16 June 1940, except persons who were brought or who came to Estonia on the basis of the agreement entered into by the Republic of Estonia and the Soviet Union on 28 September 1939 (so-called bases agreement) or acts arising therefrom, and:
1) who is a victim of genocide, as defined in the 1948 Convention on the Prevention and Punishment of the Crime of Genocide (RT II 1994, 27, 103);
2) who was sentenced to imprisonment or exilement or who was committed to a psychiatric institution for his or her beliefs, political or other opinions, religion, racial or ethnic origin, nationality, birth, social origin or property;
3) who was sentenced to imprisonment or exilement for failure to comply with a special obligation established for the citizens of the occupying state (military service, allegiance, mandatory worldview, prohibition on leaving a territory, etc.);
4) who was sentenced to imprisonment or exilement for an act committed prior to the occupation or during a temporary cessation of occupation, unless such act would also have been punishable under the law of the Republic of Estonia;
5) who was sentenced to imprisonment or exilement because of his or her origin or general personal characteristics without ascertaining his or her guilt;
6) who was sentenced to imprisonment or exilement for participating in an anti-occupation protest or an act of national self-determination or for exercising or attempting to exercise his or her internationally recognised human rights or fundamental freedoms regardless of the type of criminal offence with which the occupying state formally charged the person;
7) who was unlawfully deported or displaced from his or her permanent place of residence in the occupied territory to the territory of the occupying state or another state, whether occupied or not, or who was subject to forced exile outside of the territory of Estonia after having served his or her sentence;
8) who was taken from Estonia to the Soviet Union in 1941 and subjected to forced labour with restriction of liberty in a labour battalion or a labour or construction unit or who was forcibly sent to work outside of the territory of Estonia during occupation by Greater Germany;
9) who, after having been taken as a prisoner of war or as a person to be repatriated, was subjected to forced labour with restriction of liberty in a labour battalion or a labour or construction unit of the Soviet Union;
10) who, having concealed himself or herself from unlawful repression, was sentenced to imprisonment or exilement for an act or acts which the person committed as self-defence or out of necessity without exceeding the limits established by the law of the Republic of Estonia, unless such act would also have been punishable under the law of the Republic of Estonia;
11) who was prohibited from residing in Estonia;
12) who was subjected to radiation as a test subject in connection with the explosion of a nuclear device;
13) who was forcibly sent to an area of nuclear disaster for the elimination of the effects of the disaster.
(2) A child of a person specified in subsection (1) of this section who was born while the parent was in forced exile or in a custodial institution or after the parent’s release until the time when the parent was granted permission and had an actual opportunity to return to Estonia is also deemed to be a repressed person.
(3) A person described in subsection (1) or (2) of this section who has worked as a staff member of an agency which carried out the acts of repression specified in subsection (1), except as a member of the lower level service personnel or support staff, or a person who joined the Communist (Bolshevik) Party of the Soviet Union before 1 January 1954, or a person who was sentenced for a criminal offence which would also have been punishable under the law of the Republic of Estonia is not deemed to be a repressed person.
[...]
Chapter 5
Implementation of Act
[...]
§ 18. Entry into force of the Act
(1) This Act enters into force on 1 January 2004.
(2) Subsections 7 (2) and 17 (5) of this Act enter into force on 1 January 2005.
©FB